Blogi

1 2 3 4 5 Järgmine » Leitud: 241 tulemit | Kuvab 1-30 tulemit
Atom RSS

Eesti hagijas ...

08.02.2019

... oli viimane pilt, mille joonistasin 2018. See valmis koostöös Eesti Kennelliiduga ja seetõttu polnud mul üle pika aja konkreetset koera modelliks. Joonistasin erinevate fotode põhjal ja nagu ikka võimalikult tõutruult ;) Eesti Kennelliidu logol on Eesti hagijas ning liidu 20. aastapäeva puhul said nad sellele tõule ka sertifikaadi.

Vanasõnaks sai tõule kohaselt - Do not wait until tomorrow to hunt, eesti keeles - Kui minna jahile, siis täna. 

Lisa kommentaar

Samojeed Happy

27.01.2019

Siit tulevad veel mõned pildid, mis ma eelmisel aastal joonistasin. Samojeed Happy on kolmas meie koeravõistluse võitjatest. Valiku tegime juba kevadel, kuid kuna pilt pidi tulema talvine, joonistasin selle jõuluhooajaks valmis. Praegu, kui neid ridu kirjutan, langeb õues taas laia lund. 

Leidsin väga muheda zen-vanasõna: No snowflake ever falls in the wrong place - Ükski lumehelves ei lange valesse kohta. Tahaks elus ka rohkem nii tunda, et kõik, mida teed või otsustad, on just see õige. Väga rahustav vanasõna igal juhul.

Ja samojeed Happy on ka nii armas, tõeline lumekoer. Põhjapõtradega kampsuni soovitas talle selga panna Tarieli ;)

Happy näoilme vastab alati tema nimele, olgu lumes ...

... või päikeses.

Lisa kommentaar

2018 - me-liigume-ringi-aasta

04.01.2019

Uus, 2019, aasta on nii toimekalt alanud (mäletan selliseid aasta alguseid, mil esimestel päevadel vaatasime Tarieliga päevad läbi sarju ja filme - nüüd töötasime juba 1. jaanuaril), et veel jaanuari lõpus on eelmise aasta kokkuvõte tegemata. Kuid tahan seda kindlasti teha, sest neid kokkuvõtteid on pärast nii hea võrrelda. Niisiis 2018. aasta oli meil üsna reisirohke, eriti arvestades, et me vahepeal suhteliselt paiksed olime. 

Aasta algas meil koos minu onu ja Tarieli emaga meie kodus. Ja see oli meie esimene täis aasta koos Mikaga. Seega meie väiksele ja kokkuhoidvale perele eriti eriline!

Jaanuaris joonistasin palju. Veebruaris, kui Mika sai 7-kuuseks, oli meil Meeli Küttimiga armas fotoshoot.

Märtsis ja aprillis mõtlesime Tarieliga uue sarja välja ja ma joonistasin sellele esimesed pildi ka - "101 mütsi".

Mais oli mul ülilahe Räpina kooli kokkutulek. Mõnesid klassikaaslasi polnud näinud 22 aastat - just nii palju aega tagasi lõpetasin ma põhikooli ja asusin õppima Tartu Kunstikooli. Nii-nii armas oli oma ammuseid kaaslasi taas näha - midagi väga sooja ja helget jäi südamesse. 

Juunis maaliti Mikast esimene maal. Peeter Krosmann kunstnikuks!

Juunis sai Mika ka 1-aastaseks. Tähistasime seda erilist sündmust vaikselt ja koduselt. Oli armas olemine ja väike piknik Kloogarannas, kaasas Helgi ja Varpo.

Ilm oli Jaanipäevale kohaselt jahe, kuid õnneks ei sadanud.

Juulis saime kätte ja pildistasime ISE oma ilusaid uusi tooteid - kasevineerist ökonumpsikutest serveerimisaluseid. Tõesti isuäratavad pildid tulid :)

Oma 13. pulma-aastapäeva pidasime seekord laeval, käisime Stockholmi kruiisil. Varpo oli ka meiega. Tänu talle saime õhtul veidi Tarieliga kahekesi laevatekil istuda ja tähistada. Seal oli tõesti ilus. Romantilised merevaated ja üks väga ilus ja eriline peatus Soome sadamas. See vist oligi meie lemmikhetk seal, ...

... sest Stockholmis olemine läks väga kiirelt - oli aega ju vaid loetud tunnid. Seega käisime vaid Skansenis ...

ja siis juba tagasi laevale.

Septembris käisime kogu perega EKA uue maja avamisel. Oli eriline ja pidulik tunne taas oma koolimajas olla. Katuseterrassid olid eriti lahedad - sealt näeb merd ja vanalinna.

Järgmine reis oli meil juba aasta tagasi plaanitud, piletid Portosse ostetud ja korter üüritud. Pidime oktoobri alguses minema Tarieli, mina, Mika ja Helgi, et vanaema saaks lapsukest hoida. Kuid siis juhtus selline hull asi, et Helgi murdis labajala luu ja kipsiga sai vaid kodus liikuda (õnneks nüüdseks jalg juba ilusti paranenud). Nii kahju, et me ei saanud neljakesi minna, kuid varusime Helgile toitu ja naabrid olid abivalmis teda aitama, kui vaja, nii et otsustasime ikkagi sõita. Sellest tuli esimene meie vaid-pere-reis. 

Meie Porto kodu vaade rõdult.

Portugalis oli kõik nii soe - nii ilm, kui inimesed. Esmakordselt olime võõraste inimesete keskel ümbritsetud soojast poolehoiust ja hoolivusest, meie lapsukese vastu. Kõik imetlesid teda, viipasid talle, üks vanatädi andis talle isegi musi. No Portos on lihtsalt imeline olla lapsevanem.

Veel samal kuul, oktoobri lõpus, lendasime me Londonisse, sest Tarieli kinkis mulle pulma-aastapäeva puhul pileti Frida Kahlo näitusele Victoria ja Alberti muuseumis. Selgus aga, et Frida näitus on nii popp, et kõik piletid on kuni näituse lõpuni välja müüdud. Kuid Tarieli on järjekindel inimene ja nii leidis ta muu võimaluse. Ta ostis mulle muuseumi liikmestaatuse (mis on muidugi kallim kui pilet). Et ma ikka näeksin oma iidoli näitust, kuigi ma ütlesin, et Londoni reis on ju ka niisama supertore. No igal juhul - mul oli imeline kohtumine Fridaga ja Tarieli ise ei näinudki näitust, kuna oli sel ajal Mikaga ja liikmestaatust tal ka polnud. Nad vaatasid muid näituseid, aga teadagi, kuidas Mikaga midagi vaadata on ;) Vot selline mees on mul! Õnneks oli Tarieli ise Londonist sama suures vaimustuses, kui mina Fridast. Linnal oli talle sobiv vibe.

Kohustuslik turistikas kuningalossi ees.

 

Mina oma suurte lemmikutega.

Isa ja tütar Sky Gardeni  taimeseina juures. See on väga põnev koht, 35. korrusel asuv aed hea vaatega Londonile, mille Tarieli enne reisi avastas. Pilet on tasuta, kuid tuleb end registreerida ja õigel ajal kohal olla.

Novembri alguses saime endale Lucky Laika kauba jaoks lõpuks kauaoodatud lao. Suur tellimus Hiinast - bambustaldrikud - maandusid juba seal. Meie korteri pind saab taas samm-sammult "meie omaks", sedamööda, kuidas asju kodust eest ära kolime. Nii mõnus! P.S. Praegu see küll enam nii tühi pole nagu sel pildil ;)

 

Novembris oli meil ka Lucky Laika vanasõnapiltide ja Kadri Hinrikuse kirjutatud lugudega raamatu "Sõna vägi on suurem kui sõjavägi" esitlus. Koolibri kirjastus andis raamatu välja ja korraldas ka esitluse. Nii äge! 

Detsembri alguses ilmus Pere ja Kodu ajakiri "Beebi", milles ka minu kolumn meie pere alguses Mikaga. Aitäh Estrile, selle pakkumise eest! Esmakordselt kirjutasin ajakirjale :)

Ja detsembris tegime palju tööd. See on meil aasta kõige kiirem kuu, tundub, et iga aastaga läheb üha kiiremaks ;) On vaja üha rohkem (sest meie firma kasvab) tooteid sorteerida, edasimüüjatega suhelda, messiasju ajada, tellimusi kokku panna jne.

Esmakordselt olid (on siiani veel, sest müügiaeg pikenes) meie asjad müügil Helsingis TRE poe jõulumüügis. See on nagu suur kaubamaja, kus tooted on laudadel väljas, mitte väike disainipood. Ja praeguseks teame, et meil läks seal hästi. Saatsime mitu korda kaupa juurde ka :)

See kõik on tore ja innustav. Kuid samas joonistada ei jõudnud ma poolteist kuud üldse :( Osaliselt oli see nii mu kehva aja planeerimise, osaliselt Mika olemasolu ja osaliselt ka meie kõigi pikkade külmetushaiguste tulemus.

Kuid kui lugesin kokku kõik selle aasta joonistustunnid, tabas mind korraks šokk - tunde oli vaid 228. Võrdluseks eelmised aastad: 2017 - 333, 2016 - 550 ja 2015 - 490 tundi. Nii et lausa 100 tundi vähem, kui eelmisel aastal. Kuid ikkagi on mul hea meel, et ma oma töötunnid kirja panen. Muidu "tundub", et joonistasin rohkem vms, aga siin on aus tulemus olemas. Pilte joonistasin aga kummalisel kombel arvuliselt rohkem (töökiirus on suurenenud?) kui eelmisel aastal. 2018 - 21 pilti, 2017 - 16 pilti. 

- Pilte Lucky Laikale 19 tk

- Pilt Lucky Son of a Bitchile 1 tk

- Pilt Mikale 1 tk

Nii et pole hullu ja on teada, et tuleb lihtsalt joonistada-joonistada-joonistada. Praeguseks mul juba kaks pilti valmis ja kolmas töös. Ja muidugi peale töö nautida ka aega Mikaga, sest see aeg, mil ta on väike, lendab ju nii kiiresti ja pärast muudkui igatsed seda taga.

2018. aasta oli ikka tõesti teguderohke, selle üle on nii hea meel!

Lisa kommentaar

Tähekese 2019 aasta kalender

22.12.2018

Ka sel 2018. aastal valiti üks minu pilt Tähekese kaanele :) Seekord sain maikuu. Nii-nii hea meel, et jänkudega pilt ehtis Emadepäeva kuu ajakirja kaant, sest just see pilt on Mikale pühendatud. Kõik kaanepildid rändavad ka Tähekese toredasse kalendrisse!

Kalender on väga armas. Aitäh Ilona Kivirähkile mu pilti valimast ja kalendreid saatmast!

Kaanepildi on joonistanud Anne Linnamägi.

Kõik teised pildid olid ka nummid, aga minu erilised lemmikud on Catherine Zaripi oktoober ... 

Priit Rea november.

Head algavat 2019. aastat kõigile!

Lisa kommentaar

Hällilaulust ja muust

20.12.2018

Mika kasvab liiga kiiresti suureks. Kui ta polnud veel aastane, siis ootasime Tarieliga ikka, et saaks ta juba suuremaks. Kuid nüüd on aeg minu meelest liiga kiiresti käima hakanud ja juba on meie väike tütreke kohe-kohe 1,5 aastane. Nii suur ja nii asjalik. Tegutseb omaette ja "venib" üha pikemaks. See armas pontsakus on tal ikka veel olemas, kuid see kaob iga päevaga. Aga oi-oi-oi-oi, kui nummi ta ikka on! Ja veel - ta ei püsi hetkegi paigal.

Ja nii palju faase ja tegevusmuutusi on tal ka. Õnneks pean päevikut ja kirjutan kõik usinasti üles, muidu ei suudaks nende arengutega üldse sammu pidada. Alles oli Mikal raamatuvaatamise faas, nüüd on see selja taha jäänud ning muutunud toolileronimise faasiks. Alles meeldis talle uinuda mu enda lemmikuks kujunendud hälliliaulu "Kui mina olin väiksekene" saatel, kui juba uinub ta vaid issi kaisus, kes räägib talle mingeid vaid-neile-kahele-teadaolevaid-jutte. 

Ja nii see kõik kujuneb, liigub ja lainetab ja miski pole jääv. Meie noor võrseke kasvab hoogsalt ja meie lihtsalt imetleme teda. Nu kasvatada tuleb muidugi ka juba, sest juba ta jälgib meid tähelepanelikult oma suurte silmadega.

Aga hällilaulu panen ikka siia kirja. Jäägu see maamärgiks ühe pisikese ajastu lõpul. Laul kasvas minuga kuidagi kokku, sest laulsin seda Mikale lõputult palju. Muidugi oli ka teisi, kuid see läks eriti hinge. Ja kui sõnadele mõelda, siis olen nii tänulik oma tööle, mida saan teha kodus. Ei pea mina hälli heinamaale viima!

Kui mina olin väiksekene
 
Kui mina olin väiksekene, alleaa, alleaa,
kasvasin ma kannikene, alleaa, alleaa.

Ema viis hälli heinamaale, alleaa, alleaa,
kandis kiige kesa peale, alleaa, alleaa.

Pani käo kiigutama, alleaa, alleaa,
suvilinnu liigutama, alleaa, alleaa.

Seal siis kägu palju kukkus, alleaa, alleaa,
suvilindu liialt laulis, alleaa, alleaa.

Mina meelta mõtelema, alleaa, alleaa,
võtelema, võtelema, alleaa, alleaa.

Kõik mina panin paberisse, alleaa, alleaa,
raiusin ma raamatusse, alleaa, alleaa.

Lisa kommentaar

Dia de Muertos ja buldogid

01.11.2018

Täna, 2. novembril, on Eestis Hingedepäev ja Mehhikos Dia de Muertos ehk Surnute Püha. Täna süütame küünlad ja mõtleme oma armsatele lahkunutele.

Joonistasin pildi meie sarjale BFAM. Meeldetuletuseks - see on meie teise brändi Lucky Son of a Bitchi sari, kus Lucky Laika pildid omandavad tumedama varjundi. Nii muutusidki buldogid Dia de Muertose stiilis tegelasteks.

Koerte omanik, Liina, tegi uuest lõuendist Lola ja Pepega ka laheda pildi.

Lisa kommentaar

Valge paabulind

25.10.2018

Tarieli ütles ükspäev midagi mu blogist otsides: "Su blogi on ikka sigalahe! Sa teed postitusi harva, kuid need, mis teed on väga ägedad!" Mul hakkasid sellise kiituse peale muidugi kõrvad liikuma. Postitusi tuleb tõesti harva, kuid mul on palju mõttes, millest kirjutada ja ma tahan seda korralikult teha. Nii et olgu see paabulinnu postitus ka veel lühike ning siis tuleb jälle midagi mahukamat.

Vanasõnapilt järjekorranumbriga 65 on valge paabulinnu päralt. Vanasõnaks - Iga lind on uhke oma sulgede üle. Hakkasin alguses seda muinasjutulist lindu kui pruuti joonistama, kuid siis tuli meelde, et paabulindudel on uhked sabad vaid isaslindudel. Nii valisingi uue vanasõna ja lisasin kikilipsu ;) 

Inspiratsioon.

Lisa kommentaar

Grifoon Porthos

20.09.2018

Koertevõistluse järgmine võitja, kokku oli neid meil ka seekord kolm, oli grifoon Porthos.

Kohe, kui selle numpsiku fotot nägin, teadsin, et tahan teda joonistada ja tema nimest tulenevalt, muidugi musketärina kujutada. Ka vanasõna sai selle järgi valitud - He fights with spirit as well as with the sword ehk Tema vaim on sama terav, kui ta mõõk.

No te vaadake, kui vapralt ta poriga võitleb, või õigemini porist väljagi ei tee! Tõeline võitlejahing.

Inspiratsiooniks olid muidugi sinistes rüüdes kuninga kaardivägi, mitte punased kardinali-mehed. Kuigi punane värv oli ahvatlev ;)

Lisa kommentaar

Koolibri

01.09.2018

Koolibri joonistamine oli juba enne plaanis, kuid nüüd, mil teeme koostööd kirjastus Koolibriga, oli just sobiv aeg see lind pildile püüda :) Raamatusse läheb see ka. Praegu käib raamatu küljendamine, nii et töö käib.

Otsisin vanasõna, mis selle väikse linnuga sobida võiks ja leidsin ideaalse - Väike on kaunis. Nii lühikest vanasõna meil sarjas ei olegi (peale "Aeg on raha") - nii et sobib selle tillukese lendajaga ideaalselt. 

Pean lisama ka mõned faktid koolibri kohta, sest kuulasin hiljuti järjejuttu "Imelised linnud" (J. Robbins), kus räägiti ka koolibridest:

- Euroopa maadeavastajad nimetasid neid Lõuna-Ameerika džungites lendavaid küütlevaid linde "Hoias Maladoras" ehk "Lendavad Kalliskivid". Nimelt on neil pigmendi asemel sulgedes kristallisarnased rakud, mis panevad koolibri sulestiku päikesekiiri murdes sädelema. 

- Maailma väikseim on habekoolibri, kes kaalub vaid 2 grammi (umbes nagu 2 kirjaklambrit) ja suurim suur koolibri, kelle kaaluks on 20 grammi.

- Koolibri teeb süües, tuules liikuva õiega samas rütmis liikudes 90 - 100 tiivalööki - pange nüüd tähele - sekundis. Võrdlusena näiteks tuvi teeb 9 - 10 tiivalööki sekundis.

- Koolibri süda on hernetera suurune ja lööb 1260 korda minutis.

Nii et need sädelevad kalliskivilinnud on tõelised energiakogumid - ilu ja jõu kehastused. Inspiratsiooniks kasutasin muidugi imelisi fotosid koolibridest ...

... ja art deco stiilis riietatud daame.

Järgneb ka koolibri pildi valmimise jada.

Toitu pakkuvaks õieks valisin muidugi hibiskuse.

Väike art deco kaelaehe ...

... muutus pitskraeks ning ...

... juukseid ehtinud sulg kadus, jäid vaid vesilokid.

Lisa kommentaar

Austraalia lambakoerad Rocco ja Raphael

29.08.2018

Nüüd tulevad järjest ka pildid Lucky Laika koeravõistluse võitjatest. Sel aastal tegid meiega koostööd ka Fionafoto - Pet photography ja Platinum koeratoit. Kes kumbiki valis välja oma võitjad ning pakkus auhindadeks vastavalt fotosessiooni ja koeratoitu. Nii et meie koeravõistlus kasvab :) 

Rocco ja Raphael võlusid meid oma unistavate silmade ja armsa hoiakuga, mida ka pildile jäädvustada püüdsin. Kui ütlen ausalt, et päris rahul ma selle tööga pole. Püüdsin anda endast parima, nagu iga pildi puhul, kuid miski jäi puudu. Samas leian, et kunstnik võib ja peabki vahel ka oma nõrku külgi näitama.

Vanasõnaks valisime - Jagatud rõõm on suurim rõõm - sest need koerad on lihtsalt nii nummilt koos ning kindlasti jagavad teineteise muresid ja rõõme.

No te vaid vaadake neid. Ahhh ...

Lisa kommentaar

Emad ja tütred

24.08.2018

See pildirida on tehtud juba 13. mail, emadepäeval. Mu õel, Dinnul, tekkis hea mõte võtta kokku kõik meie pere emad ja tütred ning teha üks fotoshoot. Täpselt emadepäeval sai see teoks. Meie endi ema säras õnnest oma tütarde ja tütretütarde keskel. Nüüd on tal kaks suurt ja kaks väikest tüdrukut (Mika on siin 11-kuune ja Ricarda 3 aasta ja 9-kuune). Armas ja omamoodi on see, et minust nooremal õel on vanem tütar kui minul :)

Tüdrukuteõhtu tunne oli, kui riietasime end kokkulepitult roosadesse toonidesse. Mika oli just ärganud ja sellepärast veidi ehmunud olemisega. Aga Ricarda andis talle lahkelt oma kaisujänkut mängimiseks ja nii ta hakkas tasapisi naeratama.

Fotograafiks oli meil Maiki Noormägi.

Aitäh, õeke, tore pildistamine oli! 

Lisa kommentaar

Serveerimisalused

14.08.2018

Umbes kuu aega tagasi saime kätte oma uued tooted - kasevineerist serveerimisalused ja jäime väga rahule, sest värvid on ilusad ja trükk detailne. Lisaks on tegemist tõelise öko-tootega - need on valmistatud Rootsis käsitsi ja vee baasil värvidega ja neid võib pista nii nõudepesumasinasse kui sügavkülma. 

Fotoshoot oli kihvt - ostsime palju maitsvaid (ja ilusaid) asju, pildistasime, komponeerisime ja sõime. Toitu selliselt aluselt suhu pista on tõesti lõbus ja maitsvam, kui tavaliselt taldrikult või vaagnalt :D Unistuste töö!

Lisa kommentaar

Uus sari - 101 mütsi

02.08.2018

Juba on esimesed tootedki uue sarja piltidega valmis ja pildid ise seega juba ammu enne ;) Pole lihtsalt jõudnud neid siin esitada. 

Ühel päeval tuli meil Tarieliga mõte teha sari mütsidest. Mõtteid uuteks sarjadeks on muidugi väga palju, kuid kõiki ei jõua kahjuks realiseerida. See mütsisari aga hakkas nii meeldima, et asusin kohe joonistama. Otsustasime teha nii moodsaid, kui vanaaegseid peakatteid ja eksponeerida neid lahedate ja armsate loomade peas.

Nii sündisidki pildid järgmisest peakatetest: 

Nokkmüts Full Cup

Turbanmüts

Beanie

Lillepärg

Lisasin taustaks erksad värvid, need lõid pildid eriti särama. 4 mütsi joonistatud, 97 veel teha :D

Lisa kommentaar

Mika 1. sünnipäev

25.06.2018

Eile oli meie tütrekese 1. sünnipäev. See oli minu elus esmakordselt kõige pidulikum ja muinasjutulisem Jaanipäev. Tundus, et kõik lõkked süüdatakse tema auks ja kui napiöises metsas tõesti puhkevad sõnajalaõied, siis just Mikale. Selgus, et me tähistasime kaks päeva, kuna Mika sündis Jaaniööl kell 01:21, siis tundus, et pidu võib alata juba 23. juuni õhtul. Meiega olid veel Helgi ja Varpo. 24. juunil sõitsime piknikule Kloogaranda, kus menüüs olid Tarieli valmistatud maitsvad šašlõki-wrapid ja õhtul kodus toorjuustu tort maasikatega :) Oli selline rahulik ja armas olemine. 

Joonistasin Mikale sünnipäevaks pildi, mõeldes jaaniööle ja põlisameeriklastele, kellelt tema nimi pärineb ning kus see tähendab "arukat pesukaru". Kallis Mika, olgu Sinu teekond siin, suures maailma, ilus, põnev, armastust täis ja valgustagu seda alati soe tuli. Armastame Sind! Ikka hoogsalt edasi, armsake!

Lisa kommentaar

Mika maalimine

20.06.2018

10. juunil maalis Tallinna kunstinädala raames Peeter Krosmann Mikat. Peeter, minu endine kolleeg Kunstikoolist ja väga andekas maalija, hõikas FB-s välja, et maalib esimest inimest, kes sellele teatele reageerib, muidugi väikse tasu eest. Tarieli jõudis ja ma mõtlesin kohe, et minu asemel (Tarieli pani mind kirja), võiks Peetri modelliks olla hoopis Mika.

Nii juhtuski, et pühapäeval tervitasin Vabaduse väljakul Peetrit, Mika süles. See on kunstnikule muidugi väljakutse - rahulikult paigal püsiva täiskasvanu asemel aktiivset väikelast kujutada. Kuid Peeter võttis selle väljakutse rahulikult vastu ja asus maalima.

Maalimiseks oli kaks tundi aega - pool sellest istus Mika minu, teise poole Tarieli süles. Ja ka Tarieli sai foonina ja "suurusmõõdikuna" Mika selja taha maalitud :)

Mika püsis isegi päris rahulik. Tal oli palju, mida vaadata. Nimelt oli ta ise möödujatele väga huvipakkuv. Inimesed jäid seisma, vaatasid, pidlistasid ja filmisid. Õhtul AK-d vaadates nägime, et Mika jõudis ka uudistesse. Üritusest oli lugu tehtud ja meie numpsik säras ekraanil. Lahe, et enne 1-aastaseks saamist ületas ta juba uudiskünnise ;)

Tegelikult on Mika telega päris tuttav juba looteeast peale - ma olin 2,5 kuud rase, kui ma koos temaga Terevisoonis esinesin ;)

 

Maal Mikast sai väga lahe ja sarnane ka meie lapsukesega. Suur-suur aitäh veelkord, Peeter!

Lisa kommentaar

Meie vanasõna piltidest ilmub raamat

12.06.2018

Juhuuu - üks suur unistus saab sel aastal teoks - meie vanasõna piltidest tehakse raamat! Kirjastus Koolibri annab selle välja. Eriti põnev on, et pildid on valmis enne tekste - nii et raamat on illustreeritud enne, kui kirjutatud. Midagi uut minu, kui illustraatori jaoks ;) Raamatusse peaks minema 20 pilti, iga juures oma lugu. Just praegu kirjutab üks andekas ja tuntud Eesti kirjanik (jäägu tema nimi praegu veel saladuseks) neid jutte. Juba saime esimesi ka lugeda ja need on väga lahedad! 

Raamat peaks raamatupoodidesse jõudma jõuludeks. Olen juba ootusärevil, sest ma väga armastan kõiksugu raamatuid, nii kaua kui ennast mäletan, ning eks Mika kasvab ka selle raamatulembuse keskel :) Tarieli tutvustada jäägu muusika ;)

Lisa kommentaar

Täheke

18.05.2018

Maikuu Tähekese esikaanel on minu joonistus :) Nii hea meel! Maikuus on Täheke muidugi Emadepäeva-teemaline ja sellepärast sobiski jänkudega pilt kenasti. 

Joonistasin selle umbes aasta tagasi Mikale mõeldes. Ta ei olnud siis veel sündinudki. Mõelda vaid ... ja nüüd on juba nii suur ja tubli tüdruk! Varsti saab seda Tähekest ise lugeda ;)

Lisa kommentaar

Mai

01.05.2018

Lõpuks-lõpuks on ta käes - maikuu! Mu lemmik, sest just sel kuul kõik õitseb ja muudab värvi. Nii naudin seda - tervitan iga punga, lehekest ja lilleõit. Ja linnud laululavad ka kogu aeg. Hurraaa!!! Tere tulemast, armas mai!!!

Sirbi tänava ääres oleks nagu sinist värvi maha kallatud :)

Lisa kommentaar

Pärsia kass ...

20.04.2018

... Prince Charming on meie kassivõistluse võitja. Ja arvestades tema nime, leidsime talle ainuõige kuningliku vanasõna, mis on tegelikult prantsuse kuningas Louis XVIII ütlus -Täpsus on kuningate viisakus - Punctuality is the politeness of kings. Enne Louis XVIII valitsusaega võisid kuningad ilmuda kohtumistele kuidas juhtus, kuid tema nõudis täpsust. Kass, Prince Charming, on omaniku sõnutsi ka väga täpne oma söögi- ja uneaegade osas. 

Modell täies hiilguses. Foto: Jaan Meristo 

Ammu pole pildi saamislugu näidanud. Siin on kassipildi protsess:

Eriti nautisin kiisu silmade joonistamist. Need on nii lahedad - sügavad ja kuldsed ning muutsid pildi kohe elavaks.

Taustatooni otsustasin lõpuks siiski muuta, sest see mereroheline toob mu meelest kassi maheda karva paremini esile.

Siin ka tsitaadi autor Louis XVIII ise, kellelt kiisu rõivaste inspiratsioon saadud.

Kommentaarid (2)

Jaapani pika

28.03.2018

Hiljuti avastasin enda jaoks Jaapani vanasõnad. Need on väga kaunid ja visuaalsed. Soov oli joonistada üks geiša ja loomaks sobis ideaalselt Jaapani pika, keda eesti keeles kutsutakse viiksjäneseks. See loomake näebki välja nagu hiiresuurune jänes ;)

Selle pildi puhul läks mitu asja kenasti kokku. Nimelt on see meie Vanasõnade sarja 60. pilt, nii et tahtsin kujutada midagi erilist ning selline romantiline õite langemine tundus just õige. Kuigi vanasõna on nukker - A fallen blossom never returns to the branch ehk Langenud õis ei naase oksale - on see pilt juba FB-s meie fännide poolt hoogsalt heaks kiidetud. 

Ja teine asi, mis juhtus täitsa kogemata, kuid on seda kaunim. Kui lõpetasin pildi joonistamise, siis algas Jaapanis just Sakura ehk kirsside õitsemine. Nii et üks killuke maailmas läks jälle õigesse paika ja tekkis mõnus terviku tunne.

Saatsime pildi ka ühele oma kolleegile Jaapanis, kes vastas nii: "Thank you very much for sharing the beautiful picture! Sakura is now blooming in Tokio. We hope you can come to visit Japan during Sakura season :D Olivia is doing very good job on expessing the world of the Japanese proverb."

Ja nii ma lasengi selle 60. pildi lendu!

Lisa kommentaar

Varblased

26.03.2018

Kui kevad ei olnud veel nii käegakatsutav nagu praegu, oli mul suur igatsus joonistada varblasi. Talvel on need varprad pruunikuuelised linnukesed oma põõsas säutsumisega nii lohutavad. Kui me Tarieli, Mika ja Haikuga jalutame, siis olid modellid mul ka kogu aeg silme ees.

Ainult vanasõna leidmine varblastele oli keeruline. Tahtsin midagi uulitsapoistest, pisisulidest vms. Kuid ei leidnud sobivat, kuni avastasin sellise vanasõna - Paris is owned by early risers ehk Pariis kuulub varajastele ärkajatele. Muidugi on see Prantsusmaa vanasõna ja sobib Pariisi varblastele ideaalselt :)

Lisa kommentaar

Kiki Miki

04.03.2018

Tiigi ääres päike kiki miki

Küll ma olin alles väike kiki miki

Ja mu tunne oli hea kiki miki

Kooli minema ei pea kiki miki

Veebruari lõpus, siis kui Mika 7-kuuseks sai, pildistas meid imeline Meeli Küttim, kes muidu armastab koeri huvitavates kompositsioonides pildistada. Kuid meie perele tegi ta meeldiva erandi - aitäh veelkord, Meeli!  

Aasta parimaks lauluks oli just valitud Aropi "Kiki Miki" ja meil olid juba ette õiged riided valitud ;)

Peale Mika sündi hakkasid mu juuksed järjest tumedamaks värvuma. Nüüdseks on need juba täiesi süsimustaks värvunud ;) Emadus mõjub väga noorendavalt. 

 

Mika on mu parim treener ja meeldivaim igapäevane trenn. Tänu temale saan süüa mitu magustoitu päevas ning samas on minu suurusest 36 saanud suurus 34.

Ja meie kaks eraldi ka. 

Lisa kommentaar

Öökullilaps ...

28.02.2018

... on üks viimase aja populaarseim pilt. Tooteid selle pildiga küsitakse juba enne, kui me neid teha oleme jõudnud : ) See on muidugi nii tore! Pildi kauni värvi valis Tarieli, kes pakkus, et võiksime kasutada Pantone aasta värvi, milleks on seesama sügavlilla toon.

Vanasõna on pärit Kreekast: Wonder is the beginning of wisdom ehk Uudishimu on tarkuse alus.

Pidulikud lehvitused siin ka minu kallile emale, kellel on täna 60. juubel! 

Lisa kommentaar

Punane panda

22.02.2018

Selle pildiga alustasin juba enne Mika sündi, kuid vahepeal jäi pooleli. Nüüd võtsin uuesti käsile. Maias panda illustreerib Soome vanasõna - Life is uncertain so eat your dessert first, ehk - Elus pole miski kindel, seepärast söö esmalt magustoitu.

Kui Lucky Laikaga 2011 alustasime ja ma Vanasõnade sarja esimesed pildid joonistasin, hakkas mu nn maaliline stiil alles välja kujunema. Punase panda pildi puhul on eriti hästi näha, kuidas stiil on arenenud. Loomakarvade joonistamise tehnikat olen kõige enam arendanud, samuti detailide peenust. Arenguruumi on alati, kuid mul on hea meel, sellest, kuhu olen jõudnud ja ootan põnevusega milline saab olema näiteks sarja sajas pilt. Praegu olen umbes kuuekümnenda juures :)

Lisa kommentaar

Karakal

21.02.2018

Siit tulevad nüüd järgemööda mu 2018. aasta pildid. Esimene illustreerib Aafrika vanasõna - The wise traveler leaves his heart at home ehk - Tark rändur jätab oma südame koju. Ja muidugi sobis loomaks Aafrika kaslane - karakal. Pühendatud kõigile, kes on rännuteel :)

Lisa kommentaar

Kui Mika elaks Veenusel ...

04.02.2018

... siis oleks ta 3. veebruaril saanud juba 1-aastaseks. Astronoomias tugev onu Varpo andis meile vihje Mika ja naiseliku planeedi seosest.

Ilus mõelda sellel lumisel ja endassevaatamise kuul, meil, tähetolmust tulnutel.

Lisa kommentaar

Must-valged postkaardid

31.01.2018

Juba enne Mika sündi, varasuvel, valmis mul ka kolm must-valget postkaarti, kuid alles nüüd on mahti need ka siia ritta seada. Must-valged postkaardid on küll rohkem "turistikad", kuid nagu näeme tellimustest, ostavad neid ka eestlased, et oma välismaa sõpradele saata. Mulle meeldib see must-valge maailm vahelduseks värvide möllule hästi!

Trammipostkaart on mu eriline lemmik, sest tramm on nii muhe liiklusvahend ning lahe, et Tallinnal on nii pikk ajalugu selles vallas.

Lisa kommentaar

Täna on ...

30.01.2018

... mu blogi 7. sünnipäev : ) Tõesti uskumatult kui kiiresti see aeg on läinud ja samas tundub nagu oleksin bloginud juba igaviku.

Ilus on selle puhul jagada teiega Mika 5-kuuseks saamise fotosessiooni pilte. Vahepeal sai ta juba 7-kuuseks ja ka uus fotoshoot on meil juba seljataga. Nii et viimane aeg on neid eelmisi pilte vaadata, sest ta on juba nii palju muutunud.

Meid pildistas ilusas Home Arti keskkonnas meie armas Elina Sildre!

 

Kommentaarid (9)

Lambad

28.01.2018

Jõulude eel lõpetasin kibekiiresti jõulupilti. Sel korral oli vanasõnaks "Häid lambaid mahub palju ühte lauta". Muhe vanasõna, sest looma nimetus on selles juba olemas. Kuid lükkasin seda ikka edasi, kuna ei teadnud, kuidas suuri lambaid üksteise kõrvale paigutada, nii et pildil ka taust näha jääks. Lisaks muidugi suur töömaht tegelaste hulga tõttu. Siis tuli aga idee kujutada hoopis lambatallesid. 

Joonistamist oli tõesti palju. Kõik kuus lammast tuli ju ka korraliku villaga katta. Kuid häda ajab härja kaevu ja tänu sellele täiendasin end karvafaktuuri loomise alal. Leidsin netist mõned head nipid, kuidas kiiremini pehme karva muljet luua.

Väike ülevaade pildi valmimisest:

Valmis pilt.

Lisa kommentaar

2017 - Mika aasta

03.01.2018

Teen siin vahepeal ka väikse kokkuvõtte 2017. aastast. Kui aastasse 2016 mahtus palju erinevaid asju, siis 2017 oli kindlasti Mika aasta. Tema on täitnud suure osa meie 2017. aastast - tema ootamine, saabumine ja tema eest hoolitsemine. Kuid koos Mikaga muutusime me üllatuslikult tublimaks. Sest Lucky Laika tööd-tegemised olid ju ikka vaja ära teha ja mõeldes tulevikule ehk veidi rohkemgi. Ühesõnaga - meie armas tütreke innustab meid!

Aastavahetus oli eriline, sest muidugi mõtlesime, et järgmisel aastavahetusel oleme juba kolmekesi :)

Jaanuaris aitas Tarieli remondimehel kibekiiresti Helgi (Tarieli ema) uues korteris remonti lõpetada, sest meie Tartu korter oli müüdud ja Helgil oli vaja ruttu Tallinna kolida. Jaanuari keskel koliski ta sisse. Me kõik oleme väga rahul - saame üksteist abistada.

Veebruaris järtkas Tarieli remondilainel - ta värvis minu toa seinad heledaks. 

Iga nädala ja kuuga oli Mikat järjest rohkem näha : ) Kuigi võtsin kogu rasedusega juurde vaid 10 kg ja kõht ei paistnud varakevadel jope alt väljagi. 

2017. aasta kevad oli eriti jahe ja puud hakkasid lehte minema alles mai keskel. Nii et juba väga ootasin seda magusrohelist värvi. Eriti sellepärast, et saaksime oma lapseootuse fotoshooti ära teha. Mai lõpus see õnnestuski - Elina Sildre tegi jälle nii lahedad pildid meist.

Ja siis - 24. juuni öösel kell 01:21 - Mika saabuski. Olime enne nalja teinud, et no nagunii sünnib ta jaanipäeval ja ise seda mitte uskunud, kuid just nii läkski ; ) Nüüd on meil selle üle vaid hea meel, sest jaaniöö on edaspidi alati nii eriline ja kõik lõkked ning sõnajalaõied süttivad Mika auks!

Ja sellest, Mika sünnihetkest peale, on meie aasta käinud hoopis uues rütmis. Ühtpidi on aeg läinud lennates, teisalt tahaks, et see läheks veel kiiremini. Aeg on üldse omandanud uue tähenduse - ma väärtustan iga hetke nüüd palju rohkem. Iga Mika kasvamise hetke ja samas oma aja hetke, mil teen tööd või kirjutan kasvõi näiteks seda postitust. Ikka siis, kui ta magab. Õnneks on meil Helgi, kes on alati valmis meid abistama.

Meie peres on juba ka mitu lahedat traditsiooni. Igal kuul tähistame erineva maa toiduga Mika minisünnipäeva ...

... ja igal nädalal teeme ühe perepildi : )

Kui Mika oli kolmenädalane, siis jõudsin esmakordselt joonistamiseni.

Kui Mika oli kolmekuune, jäin temaga esimest korda üheks nädalaks kahekesi. Tarieli oli Lucky Laikaga Soomes messil. Kõik sujus meil mõlemal kenasti, kuid siis sain eriti hästi aru, kui hea on see, et me mõlemad kodus töötame ja Mikat vaheldumisi hoiame.

Mõned kokkuvõtvad numbrid ka 2017. aastast (Foto ülal: Elina Sildre):

- Juurde võetud 10 kg, alla võetud 11 kg :)

- Kätesse tulnud jõudu kandmaks 7-8 kg mitmeid tunde päevas

- Pilte Lucky Laikale 12 tk

- Pilte Lucky Son of a Bitchile 4 tk

- Joonistustunde kokku 333 (võrdluseks 2015 - 490 tundi ja 2016 - 550 tundi). 

Juhuuu, ja nüüd hooga uude 2018. aastasse! 

Lisa kommentaar
1 2 3 4 5 Järgmine » Leitud: 241 tulemit | Kuvab 1-30 tulemit