Blogi

Oli ilus kevadpäev ...

... ja ma jalutasin koos oma kallitega Kase pargis. Kunagi lapsena käisin koos vanaemaga Kasemetsas - ühte Mikitamäel asuvat metsatukka nimetati just nii - ülaseid korjamas. Ja nüüd korjasin siis ülaseid Kase pargis. Elu on täis kummalisi kokkusattumisi. Minu esimene kodu  asus Tartus Ülase tänaval : )

Iloni Imedemaal

Nädalavahetusel käisime Tarieliga Haapsalus Iloni Imedemaal. Viimati sattusin sinna mitu aastat tagasi ja siis olid muuseumi ruumid vaid osaliselt valmis. Kuid nüüd leidsime eest tõeliselt laheda ja detailideni väljatöötatud paiga. Uitasime seal oma näitust üles pannes ringi ja tundsime, et oleme sattunud ühe Ilon Wiklandi pildi sisse. Nii soe, armas ja hubane oli olla. Fotode arvu ja koloriiti vaadates saate aru kui mõnus meil seal oli : )

Kui ma Iloni ilusa pildimaailma kunagi lapsepõlves avastasin, siis ma küll ei oleks osanud loota, et kunagi seisavad minu joonistatud postkaardid tema omadega kõrvuti : )

Viisime muuseumisse müüki ka rinnamärke.

Kõikjal ripuvad lloni joonistatud piltide reprod. Esimese korruse näitusesaalis on püsinäitus ka tema originaalillustatsioonidest. Ilon on neid muuseumile väga palju kinkinud. Õieti saigi muuseumi-idee alguse sellest, et 2004. aastal otsustas Ilon Wikland kinkida oma raamatuillustratsioonide originaalid Eesti riigile. Ja Haapsalu oli Iloni lapsepõlvelinnana ideaalne paik. 

See on üks minu lemmikpilte Iloni värvilistest töödest. Kirik ja Iloni kollane lapsepõlvemaja on ka praegu täpselt sellised nagu pildil.

Kogu majas on tunda rootsipärast hõngu. Värvilahendusena on palju kasutatud sooja sinise ja valge kombinatsioone. 

Jätan praegu teise korruse vahele ja tõttan kohe kolmandale, sest seal on nii rõõmsad ja toredad toad. Nagu näiteks Karlssoni kodu, ...

... mõnus lauamängutuba, ...

... ja päris köök, kus küpsetatakse kaneelirulle ja piparkooke nagu Astrid Lindgreni raamatutes.

Lisaks sellele on igal pool majas põnevaid detaile ja üllatavaid esemeid. Näiteks, mis te arvate, kus see jalgratas seisab? Õige vastus on aknalaual : )

Muuseumihoone väljast.

27. aprilli päeva mahtus mitu toredat sündmust. Juba hommikul alustasime sõprade juures Tarieli sünnipäeva pidamist ...

... siis avasime Imedemaal näituse, mis jääb avatuks terveks suveks.

Avamisel oli meil abiks ka Imedemaal töötav sõbralik Maarja Aaloe, kelle näitus oli samuti muuseumis üleval. 

Maarja joonistas pildid Heljo Männi raamatule "Karupoega otsimas".

Näitusesaalis oleks võinud veeta tunde, sest riiulites leidus palju Iloni illustreeritud raamatuid.

Kokkuvõtteks ütlen suured tänud Ege Pajule, tänu kellele, meie näituse korraldamine Iloni Imedemaal võimalikuks sai! 

Ja muidugi suur aitäh veelkord Ilonile endale! Jätsin tema jaoks Imedemaale ka väikse kingituse - ümbriku oma postkaartidega ja tänusõnadega.

Kord kui temaga õnneliku juhuse läbi kohtusin ning ta kuulis, et tahaksin ka illustraatoriks saada, siis surus ta mu kätt ning ütles kuldsed sõnad: "Iga päev tuleb joonistada!" Ja see lause on saanud nüüdseks minu motoks. 

Uus vanasõnapilt ja näitus

Paar päeva tagasi sai valmis uus vanasõnapilt. Nüüd on neid pilte kokku juba 13. 

Kuidagi väga loomulikult kujunes siilile sobiv vanasõna: Igaüks on oma õnne sepp. Õnne-teema haakub omakorda hästi meie Be Lucky brändiga.

Sellel laupäeval 27. aprillil kell 11.00 toimub Haapsalus Iloni Imedemaal minu vanasõnapiltide näituse avamine. Olen väga põnevail ja ootusärevuses, sest Ilon on olnud läbi aegade minu suur eeskuju. Nii et mul on suur au korraldada tema-nimelises muuseumis oma näitus. Lahe on ka see, et näitus jääb avatuks terveks suveks : ) Nii et kui Haapsallu satute, astuga Imedemaalt läbi.

Enne ja pärast

Koristades ja oma vanu joonistusi sorteerides leidsin 2007. aastal joonistatud pildi hiirest. Tahtsin selle kohe ära visata, aga Tarielil tuli mõte kaht pilti kõrvutada. Et saaks näha, millise arengu olen ma joonistamises 5 aastaga teinud. Kuna tegelased on samad ning hoiavad käes peavarjuks sarnaseid elemente - ühel lilleõis ja teisel vihmavari, siis tekib hea võrdlusmoment ; ) 

Hiir Sennimeri raamat valmis

Juba eelmisel nädalal potsatas minu postkasti Liina Elliku raamatuke "Hiir Sennimeri seiklused maakodus". Ühes eelnevas postituses saab näha kuidas valmis üks selle raamatu pilt. Nüüd saab veel pilte näha ja raamat on juba ka poodides saadaval : )

Hiirekese seiklused raamatukaante vahel.

Raamat algab talviselt, kuid lõppeb juba kevadiselt. Loodetavasti särab päike ka meile terve ülejäänud aprillikuu jooksul : )

Raamatu esitlus

6. aprillil toimus Viru Rahva Raamatu poes "Pilliroo tänava lasteaia" esitlus. Tegu on Janne Järva teise raamatuga, milles ta räägib oma mõnusal ja lõbusal moel ühe lasteaia laste mängudest ja seiklustest. Peategelasteks on viis head sõpra. Koos Jannega mõtlesime välja, millised need lapsed välja võiksid näha ja mina panin pildid paberile.

Nii saigi valmis meie koostöös juba teine raamat. Esimene oli "Sõber on pärl". Leidsime mõlemad raamatud poes kenasti riiulil kõrvuti.

Esitlusel rääkis Janne veidi raamatu valmimisest ...

... ja mina sellest, kuidas sündis kaanepilt.

Selline oli meie armas publik : )

Publik usinalt raamatu piltidel põhinevaid visandeid värvimas ; )

Ja siis jagasime me Jannega autogramme.

Minu kõige kallim, kes on minu hea ja kindel tugi kõigi tööde ja toimetuste kõrval.

Kuidas valmib üks pilt

Aprilli alguses ilmub uus lasteraamat "Hiir Sennimeri seiklused maakodus". Selle loo on kirjutanud Liina Ellik, pildid joonistasin mina ja küljendas Lii Lensment. Liina armas ja südamlik lugu räägib hiirekesest, kes satub ühte maamajja, aga mis seal edasi juhtub, sellest saate lugeda juba raamatust ; )

Salvestasin ühe pildi sünniloo - 4 tundi tööd on surutud kokku 4 minutiks. Head vaatamist ja lülitage ka kõlarid sisse.

Lahedad postkaardid

Ungari näituselt tõime kaasa ka peotäie lahedaid postkaarte. Ilusate postkaartide kogumise karp on meil Tarieliga nüüd ääreni täis. Ilmselt on varsti uut karpi vaja ; ) 

Ühe postkaardi kameeleon võttis minu mustri üle : )

Mese itt, mese ott!

Just selline tore ungarikeelne pealkiri on näitusel, mis 6. märtsil Eesti Lastekirjanduse keskuses avati : ) tõlkes "Ristipidi lood". Näitus on üleval 27. aprillini.

Tegemist on Eesti ja Ungari koostööl valminud näitusega. Eesti ja Ungari kirjanikud kirjutasid spetsiaalselt selle näituse jaoks muinasjutud. Need tõlgiti vastavalt - Eesti lood ungari ja Ungari lood eesti keelde. Seejärel asusid tööle kunstnikud, kes valisid vastasriigi juttudest ühe, mida illustreerida. Nüüd on kõik need pildid Eesti Lastekirjanduskeskuses kokku saanud. Näitus rändab algul mööda Eestit ja suundub siis Ungarisse. See on mahukas ja mitmekülgne näitus, sest kunstnikke ja erinevaid lähenemisviise on nii palju : ) Aitäh Viive Noorele ja kõigile teistele tänu kellele see ilus idee teoks sai!

Mina valisin Peter Doka kirjutatud loo "Lilla kuningatütar". See muinasjutt osutus väga populaarseks - mitmed eesti kunstnikud valisid just selle loo. Ilus jutt räägib armastusest ja selle kõikevõitvast jõust. Ja siin minu pilt ongi:

Näitusel esindatud töödest pandi kokku ka ilus kataloog.

Siin valik pilte, mis mulle näituselt kõige enam silma jäid. Hoiatan ette - neid on palju ; ) Kõigepealt Eesti kunstnike tööd!

Anne Linnamägi töö juurde sobivad ideaalselt ka laetuled : ) Tema joonistas pildi Peter Demeny muinasjutule "Talv aitab".

Regina Lukk-Toopere pilt on liikuva ja laheda kompositsiooniga. Jutu autor on Anna Menyhert ja loo pealkiri on "Komponoo ja Liisi".

Kertu Sillaste rõõmus ja naeratama panev pilt sündis Janos Lackfi jutule "Agnes ja muundujad". 

Jüri Mildebergi mõnusalt detailne töö valmis Angi Mate jutule "Elas kord rätsep". 

Viive Noore põnevalt lahendatud Peter Doka jutule "Lilla kuningatütar" - ka selle pildile sobib laetulede sära. 

Ja siit tulevad Ungari kunstnikud!

Andras Baranyai väga lahe koomiksilaadne lähenemine Leelo Tungla loole "Jänes Juliuse arvuti". 

Panni Bodonyi peen ja mahedas tonaalsuses lahendatud Kätlin Kaldmaa "Lugu Keegi Eikellegitütre vihmapilvest".

Sarolta Szulyovszky toredalt roheline pilt rippus näitusel kohe minu punastes toonides pildi kõrval - nii me täiendasime teineteist. Tema illustreeris Aidi Valliku juttu "Kade päkapikk ja jõuluingel". 

Ja veel meeldis mulle väga Levente Szabo pilt Kristiina Kassi jutule "Hiigel-Herberti draakon". Sel pildil on lahedad pinnafaktuurid ja armsad väiksed detailid, mida kohe esimesel pilgul ei märkagi. 

Jääkarukommi saladus lahendatud

Juba mõni aeg tagasi tuletas mulle üks minu blogi lugeja Epp meelde, et jääkarukommist (õigemini "jääkommist") kirjutab Astrid Lindgren oma raamatus "Hulkur Rasmus". Leidsin selle lõigu üles ja kuna tegemist on ühe minu lemmikautoriga, siis lugesin muidugi veelkord ka raamatu läbi. Nii hea oli!

Aga nimetatud lõik, mis mulle lapsena unistuse täiuslikust kommist silme ette maalis, on siin:

"... Ta oli tahtnud puhtast südamest anda Osakrile kõik viis kompvekki, ent temagi oli vaid inimene ja armastas ise väga jääkompvekke.

Istuda kraavipervel ja harutada paberit sihukese suure jääkomveki ümbert - see oli maailma parimaid ajaviiteid. Paber oli päris kõvasti kinni. Sellepärast tuli tervet kompvekki natuke suus hoida, et paber märjaks saaks. Siis oli teda hõlbus ära võtta ning imehea, kõva kompvek oligi paljas. Kui seda kokkuhoidlikult ja pikkamööda imeda, võis kopmvekki jätkuda väga kauaks ..."

A. Lindgren

Näituse "Vanasõnad" avamine

Selle nädala alguses avasime Tarieliga Vene Draamateatris näituse "Vanasõnad". See oli minu teine isiknäitus. Esimene näitus toimus Tartus Athena Keskuses ja seal jutustasin ma piltide kaudu meie lugu. 

Tundub, et tekst on minu jaoks pildi kõrval peaaegu sama oluline. Mind huvitab sõnale kuju andmine. Ja vanasõnad on ju nagu kontsentreeritud tekst. Nii et neile oli väga lihtne ja mõnus vormi anda. 

Praeguseks olen ma Be Lucky jaoks joonistanud 12 vanasõna-pilti ning kõik nad on ka näitusel üleval - lõuendile prinditud ja käsitsi signeeriutud.

Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni, kuid seda pääseb vaatama vaid teatripiletiga ; )

Aitäh kõigile inimestele tänu kellele see näitus teoks sai!

Head uut aastat!

Sel aastal olid meil väga mõnus jõuluaeg ja pidulik aastavahetus. Ja tundub, et pidulik aeg jätkub, sest jõulutuled ning küünlad põlevad ikka veel ning me pole jõudnud veel Lõuna-Eestisse jõulukinke jagama ja vastu võtma minna : ) Aga nii ongi lahe - saab pühade tunnet kauem nautida!

Aastavahetusel olime Haapsalus sõprade juures peol. Stiiliks oli bling-bling ding-dong ja ööbisime teematubadega hotellis, kus meil oli nõukogude tuba : )

Ja siis läks peoks : D Kui uskuda seda, et uus aasta tuleb just selline nagu seda on vana-aasta viimane õhtu ja öö, siis peaks meil tulema väga lahe aasta - täis muusikat, naeru ja imetoredaid inimesi! Head uut aastat kõigile!!!

Hüvasti 2012!

Kohe-kohe on läbi saamas see ilusa numbriga aasta 2012. Juba homme ongi aasta viimane päev. On natuke nukker ja natuke pidulik tunne nagu ikka aasta lõpus. Numbrite harmoonia on mulle alati meeldinud ja sellepärast ongi kahju loobuda nii ilusast aastanumbrist : )

Meie aasta oli täis muudatusi. Kõige suuremaks neist meie kolimine Tallinnasse ja minu täielik pühendumine joonistamisele. Elus esimest korda olen vabakutseline ja tunnen end tõeliselt mõnusalt. Vabadust on palju ja õnneks on ka tööd olnud nii, et olen olnud pidevas tegevuses nii raamatuillustratsioonide kui ka meie firma Be Lucky piltidega.

Tarieli tegi jõuluõhtul (samal ajal kui mina vaatasin oma lemmik "Visa hinge" osa - nr. 2 - Bruce Willis lennujaamas : )), meie jõulutervituse video valmis. Selles on kokku võetud kogu selle aasta meeleolu. Sest mulle tundub, et kui inimese elus toimuvad muudatused, siis ta jääb mõttesse ja aeg justkui peatub. Minu jaoks on see video just selline. 

Samal päeval vaatasime ka filmi "Man on wire" köielkõndijast, kes kõnnib kaksiktornide vahel. Just sealt leidiski Tarieli oma filmi jaoks muusika. Nii et kõik see sulandus kokku ja hakkas minu meelest nii kaunilt kõlama. 

Siin see video on:

Head aasta lõppu ja soove täitvat uut aastat teile kõigile, armsad sõbrad!

Grimmi muinasjuttude 200. aastapäev

20. detsembril 2012 aastal tähistati Grimmi-muinasjuttude 200. aastapäeva. Kahjuks ei olnud ma sel päeval arvuti läheduses ning saan suure kummarduse tublidele vendadele teha alles nüüd. Jacob ja Wilhelm Grimm alustasid muinasjuttude kogumist 1806 aastal ning avaldasid oma esimese muinasjutukogumiku 1812 aastal. Ja muidugi ei teadnud nad siis, et just nendest saavad läbi aegade ühed tuntumad muinasjutuvestjad kogu maailmas. Praeguseks on nende muinasjutte tõlgitud juba rohkem kui 160 keelde.

Mulle meeldivad peaaegu kõik Grimmide muinasjutud, kuid kõige enam siiski - "Lumivalgeke", "Okasroosike", "Rapuntsel", "Tuhkatriinu", "Kuldne lind" ja muidugi "Punamütsike". Just nende lugude puhul tulevad kõige kaunimad ja eredamad pildid silme ette. 

Pildil olev muinasjuturaamat kuulus kunagi mu emale - nii et see raamat on olnud minuga terve elu. Praegu seisab ta raamaturiiulis mu lemmikute seas.

Ilus hetk

Lihtsalt pidin täna kirjutama, sest see postitus saab endale nii ilusa kuupäeva : ) Kui kell lõi täna 12:12:12, siis me Tarieliga suudlesime ja vaatasime teineteisele otsa. Ehk see oligi üks selline otsavaatamise hetk.

Jääkaru komm

Vahepeal täitus justkui kogemata minu lapsepõlvest pärit unistus. Vahepeal olin selle unustanud, kuid siis tuli ta ise minu juurde. Nimelt käisin külas oma onutütrel, kes pakkus mulle jääkaru kommi. See oli imepärane hetk, sest kohe kui neid komme nägin, läks süda kuidagi nii soojaks. Lapsepõlves olin lugenud raamatut (kahjuks ei mäleta, mis raamat see oli), kus räägiti nii isuäratavalt just jääkaru kommidest, et mul tekkis kange soov neid süüa. Kuid siis polnud neid poodides saada. Ja siiamaani polnud ma neid komme näinud. Lapsena kujutlesin kommi läikivsinises paberis ning uhke jääkaruga. Ning peaaegu selline see kujundus ju ongi. Kuigi paber on matt, mitte läikiv. Aga tänapäeva säravate kommide maailmas tundub just see mahedatooniline kommipaber nii armas.

Mind võlus veel see, et praegu, kui igasuguseid maiustusi on poodides saada, sain taas elamuse nagu kunagi lapsepõlves. Nõuka-ajal oli ju haruldane kui said maitsta midagi, mida polnud saada, kuid millest olid kuulnud, et see on nii hea : ) Seega täielik võlukomm.

Just sellises väikestes asjades ja võluvates hetkedes petubki elu imelisus.

P.S. Kui keegi mäletab, mis raamatuga võiks tegemist olla, siis andke märku, eks : ) Jutt rääkis nii, et jääkaru-komm oli sulanud ja raske oli seda paberi küljest lahti saada, et süüa. 

Kaks erinevat põnevalt lasteraamatut

Joonistan praegu paralleelselt pilte kahele erinevale lasteraamatule. Ja see on väga põnev töö! Just seetõttu, et saan puudutada oma hinges nii erinevaid paiku, kasutada nii erinevaid värve ja anda edasi nii erinevaid emotsioone.

Kadri Vilen võttis minuga ühendust esmakordselt ja avas mulle põneva võimaluse joonistada hoopis teises tonaalsuses kui ma seda tavaliselt teen. Alguses ma isegi veidi kahtlesin kas ma sellise süngema žanriga hakkama saan, kuid siis avastasin, et see meeldib mulle väga :) 

Kadri raamat jutustab põnevalt ja kaasahaaravalt Vaevakonna tänava lastekodust ja sealsetest õnnetutest lastest. Loos on imelisi juhtumisi ja põnevaid seiklusi. Kasutades Kadri enda sõnu on see - "Üks kohutavalt kurb õnneliku lõpuga lugu".

Janne Järva, kes valis mind illustreerima oma eelmist raamatut "Sõber on pärl", kirjutas nüüd uue raamatu. Ja pakkus ka seekord mulle võimalust oma lugudele pildid joonistada. Olin muidugi rõõmuga nõus :) Janne räägib armsal ja südamlikul viisil lugusid ühe lasteaia lastest. Nende mängudest ja kõigest sellest, mis kuulub toreda lapsepõlve juurde. Siin ka üks pilt, mis selles raamatus olema saab.

Ometi on mõlemas raamatus ka ühine joon - see on laste igatsus ja püüdlus rõõmu, sõpruse ja hea poole. 

Be Lucky järgmine vanasõnapilt

Siin siis lubatud järgmine vanasõnapilt - Hommik on õhtust targem. Kui seda elutarka vanasõna illustreerima asusin, siis ei olnud mul kahtlustki, et magav loom peab olema just karu : ) 

Be Lucky uus vanasõnapilt

Vahepeal joonistasin Be Lucky jaoks kaks vanasõnapilti, mis mul juba ammu meeles mõlkusid. Aga kuna need pildid on niivõrd erineva meeleoluga, siis teen ka kaks eraldi postitust ; ) Siin siis esimene neist ja vanasõnaks: Aeg on raha. 

Pildi keskseks tegelaseks pidi algselt olema pesukaru. Kuid siis tundus mulle, et ta on rahaga arveldamiseks liiga nummi loom ja nii otsustasingi hoopis kitse kasuks : ) Loodetavasti sobitub armas pesukaru mõne muu vanasõnaga.

Uus raamat valmis - "The adventures of Mimu & Stretch: The trouble with Treasure"

Be Lucky 1. sünnipäev!

Täna hakkame torti sööma, sest Be Lucky saab 1-aastaseks : ) Soovime, et ta tooks inimestele õnne ja rõõmu veel palju-palju aastaid ja kasvaks üha suuremaks!

Minu pildid rändasid Marimaale

Selle aasta alguses avati Eesti Lastekirjanduse Keskuses Grimmi muinasjutu-piltide näitus. Väga palju lahedaid kunstikke ja nende imelisi teoseid osales. Ka minult oli seal kaks pilti.

See näitus rändab nüüd ringi - oli üleval Moskvas ja sellel nädalal avati näitus Joškar Olas - Marimaal. Vikipeediast loen, et selle linna nimi tähendab mari keeles "punane linn" : ) Nii lahe on mõelda, et minu pildid on kuskil Venemaa avarustes, linnas, kuhu ma ise võibolla iial ei satu. Aga ometi on osake minust seal nüüd käinud : ) 

Loodan, et sealsetele inimestele pildid meeldivad.

Tegemistest

Praegu on väga põnevad ja kiired ajad - joonistan kolme raamatu jaoks pilte. Kõik on lasteraamatud, aga igaüks täiesti isemoodi ja just sellised tulevad ka illustratsioonid nendele. Kahjuks ei saa ma neid pilte veel blogis jagada. Aga varsti-varsti : ) 

Nii et suure osa päevast olen oma töölaua taga ja vahepeal vaatan seda kaunist vaadet, mis aknast avaneb. 

Heeh, mõnus on kodus töötada - vahepeal teed juua ja Haikule pai teha : )

Tallinn - meie uus kodu

Nüüdseks oleme juba kolm nädalat Tallinnas elanud ja alles nüüd jõuan lõpuks sellest kirjutamiseni. Põnevaid ja uusi muljeid on lihtsalt nii palju. Pelguranna ja Kopli kant on meid kenasti vastu võtnud. Ümbrus on väga ilus ja roheline. Ja meie kvartalite arhitektuuril silm lausa puhkab. Töötamiseks on mul väga hea valgus - minu toal on kaks akent : )

Siin on mõnus mereõhk ja meie sissekolimise ajal lõhnas tuul lisaks merele ka pärnaõite järgi. Nii et oli väga mõnus rõdul seista ja seda tunda.

Meie armas väike rõdu meeldib meile kõigile. Kuid kõige rohkem vist siiski Haikule, sest ta veedab seal suure osa oma päevast. Aga muidugi on eriti mõnus kui peremees ka kõrval istub ja pai teeb : )

Ning naaberrõdul elab valge kiisu, keda on põnev vaadata ; )

Üldse on Haiku uue keskkonna üllatavalt rahulikult omaks võtnud. Ja temaga jalutades oleme ka kodust kaugemale jalutanud ja selle piirkonnaga rohkem tutvust teinud. Kuid kindlasti on meil siin veel nii mõndagi avastada. Näiteks Paljassaarele ei ole me üldse jõudnud. 

Aga siin siis meie esimeste käikude fotosaak. Kõigepealt muidugi meie kaunis uksesilt, mille armsad Kutu ja Janika meile kolimise puhul kinkisid. Sobib ideaalselt meie stalinistliku maja miljööga kokku : ) Aitäh teile, kallid!

Sellised majad asuvad meie ümber!

Ja kui tekib igatsus näiteks Supilinna järele, siis võib minna jalutama Sirbi, Vasara tänavate kanti : ) Seal on väga maaliliselt räämas maju, mida vaadates tekib hinges pigistav tunne. Kui ilusad need veel siis oleks, kui nad korras oleks.

Seal leidsime mõnusaid taustu Be Lucky toodetele.

 Ja veel asub meie lähedal selline tore koht, mida saab pulmadeks või bankettideks rentida.

Ja pulmi seal tõesti peetakse, mille kinnituseks oli röövitud pruut otse meie akna all ; )

Vastasmaja mees korjab rahulikult kirsse samal ajal kui pruut on endiselt pantvangis ja käivad läbirääkimised tema väljaostmise asjus ; )

Kogu selle ilu võiks lühidalt kokku võtta krohvi sisse kraabitud sõnadega ...

Be Lucky uued vanasõnapildid

Vahepeal joonistasin Be Lucky jaoks kaks uut vanasõnapilti. Loomulikult käivad need mõlemad vanasõna - "Käbi ei kuku kännust kaugele" - kohta. Esimene pilt on pühendatud kõikidele emadele ja tütardele ...

... ning teine isadele ja poegadele : )

Meie pulma-aastapäev

Täna on meil Tarieliga 2. pulma-aastapäev. Geni ütleb, et see on nahkpulmad ; ) Eelmisel aastal olid meil paberpulmad. Tore, et enne hõbe- ja kuldpulmi ka igasuguseid lahedaid aastapäevi välja mõeldakse. Kuigi mulle tundub, et meie imeline pulmapäev oli alles eile : )

Moskva rohelisemaks!

Osalesin konkursil, mille abil otsiti kunstnikku, kes suudaks kiiresti visandades etteantud fotot linnaruumist rohelisemaks ja inimsõbralikumaks muuta ja selle abil selgitada, kuidas linnaruum võiks välja näha. Laia autotee asemel laiem jalakäijate tee, välikohvikud ja puud - nagu näiteks Amsterdamis ja Pariisis.

Konkursi korraldas Venemaa tuntud blogija ja fotograaf Ilja Varlamov. Tema kutsus ellu ka ettevõtmise, mille eesmärgiks ongi linnaruumi muutmine rohelisemaks.Tarieli loeb Ilja blogi ja tema pakkus, et võiksin osaleda. 

Valituks ma küll ei osutunud, kuid vahelduseks oli hea ka midagi kiiret visandada : ) Siit saab vaadata teiste töid (võitja nr. 6 Anton Marrast)

Siin etteantud linnapilt enne ...

... ja pärast minu tehtud muudatusi:

Tartu Hansapäevadel

Eelmisel nädalavahetusel jätkus meie laadakülastus Be Lucky`ga - olime Tartu Hansapäevadel oma tooteid müümas. Oli jälle väga tore kogemus. Varem oleme hansapäevadel ikka vaid külalistaja-rollis olnud. Hommikul sõitis kesklinna meie ees selline auto.

Kuidagi on tavaks saanud, et igal laadal kujuneb välja teatud kindel artikkel, mida ostetakse nagu oleksid ostjad omavahel kokku leppinud. Kui Noblessneris osteti kõige rohkem printe, siis hansapäevadel olid lemmikkaubaks meie kõrvarõngad.

Tartu Hansapäevad laienevad iga aastaga ja sel aastal olid nad hõivanud juba ka Emajõe kalda, mis oli ristitud Kunstilinnaks. Olid veel Raualinn, Kinolinn, Jaanilinn jne. Meie jõudsime vaid Kunstilinna kaema, sest see oli meile kõige lähemal.

Siin võib näha maali maalis : ) ...

... ja kaarsilda lipuehtes.

Noblessneri disainiturul

Eelmisel nädalavahetusel käisime Be Lucky toodetega Noblessneri kvartalis vintage ja disainiturul. Turupaigaks oli üks vana tööstusangaar tavotist määrdunud põranda ja kooruvavärviste seintega. Kuid lahedad disainiesemed tulid selles ruumis kenasti esile. Ja kohe ukse taga oli jahisadam. Esimesel päeval paistis päike, kuid siis jäi foto tegemata. Seega on mul pakkuda hoopis tormisem ülevõte : )

Seadsime end sisse ja mõtlesime, et nii kõrvalisse kohta inimesed küll ei tule. Kuid siis hakkas rahvast tulema ja tulema ning see voog ei peatunud isegi õhtul. Merepäevade üritused tõid ikka väga palju rahvast mere äärde kokku.

Koos inimestega tuli ka toredaid koeri:

Nautisime laadamelu ...

... ja -maiustusi ...

... ning otse meie koha vastas kaupleva Fankadeliku glamuurseid vintage-rõivaid:

Jäime turuga igati rahule. Ja Noblessneri kvartal on ka niii põnev!

Suvised lõhnad

Suvi on niiiii mõnus! Ja eriti mõnusaks teevad selle lõhnad. Mul on palju suviseid lemmiklõhnu - mõned on kirjeldamatud segud millestki - on tunne nagu lõhnaks maa, vihmapiisad, rohukõrred. Kõik koos ja igaüks eraldi. On ka mingid lõhnad, mis eksisteerivad vaid mälestustes - lapsepõlvelõhnad. Näiteks värske heina lõhn heinaküünis. Aga on ka mõned selged ja tugevad lõhnad, mille nuusutamisest iial ei väsi. Siin need on: