Blogi

1 2 3 4 5 Järgmine » Leitud: 247 tulemit | Kuvab 1-30 tulemit
Atom RSS

Vöötorav

09.03.2019

Üle pika aja tegin tööprotsessist pildirea ka. Tundus kohe alguses, et tuleb huvitav pildi kujunemine ja ma ei eksinud. Selle pildi kombineerisime koos Tarieliga. Eks ma iga pildi puhul tahan ju, et see meeldiks peale minu enda ka paljudele inimestele. Aga vahel tulevad ikka sellised pildid, mida me nimetame keskmiselt populaarseteks või lausa ebapopulaarseteks. Nii mõtlesimegi, et joonistan nüüd ühe "publikumagneti" ;) Ja võin juba etteruttavalt öelda, et see õnnestuski (FB-s on kohe näha, kui pilt inimestele meeldib). Sel aastal joonistatud laama ja pöialpoiss on pigem vähem meeldivad pildid, siilikesed lõkke ääres on ka popp.

Leidsin kogemata väga laheda Soome vanasõna, mida polnud varem kuulnud: "Other land blueberry, own land strawberry" eesti keeles "Võõras maa mustikas, oma maa maasikas". Siis vaatasime Mikaga "Suurt illustreeritud sõnaraamatut" ja loomade osast leidsin ülinummi vöötorava. Tema valisimegi peategelaseks. Mõtlesime, et taust võiks olla selline samblaroheline ja mustikasinine. Kuna loomake elutseb Lõuna-Ameerikas, siis sai pilt veidi muinasjutuline - väljamõeldud maa rahvariietes sooja maa loomake Euroopa metsas, kesk maasikaid ja mustikaid. Meile meeldib ja inimestele ka. Win win!

Tööprotsess oli selline. Tausta teen koos visandiga alati valmis, pärast vaid timmin toone ja hele-tumedust, sest taust hakkab kohe tegelast mõjutama. Nii et eraldi teha neid ei saa.

Seejärel lisasin oravale värvid ja hakkasin tema pead joonistama.

Siinkohal tuli Tarieli ja ütles, et orava nägu on freaky, aga et peaks olema nummi.

Tegin ninaosa lühemaks ja põski ümaramaks. Läks küll armsamaks. Lisasin ka fotod mustikavartest, et näha tervet kompat. 

Timmisin veel nägu, lisasin riietele linase tekstuuri, korvile puidu tekstuuri ja joonistasin mustikapõõsad.

Seeliku kollane hüppas liiga esile, seega muutsin selle siniseks ja joonistasin maasikaid täpsemaks.

Joonistasin vöötoravale paeltega tanu pähe ja lisasin taustale heleduse, et looma pea sellest paremini eristuks. Lisasin seelikule vöödid ja mustikatele kastepiisad. Kõik värvid keerasin ka erksamaks. Ja valmis ta saigi.

Lisa kommentaar

Mika-Mika, kuidas sa kõike oskad!?

05.03.2019

Oh, mida meie aasta ja 9 kuune Mika juba kõike oskab. Ma ei kujutanud ette, et enne 2-aastaseks saamist ta nii palju teeb-toimetab-jutustab :D Ja see on nii lahe! Just täitus tal aasta potilkäimist. Ta sai selle hämmastavalt ruttu selgeks ja on juba mitu kuud täiesti mähkmevaba. Ta oskab ise süüa (ok, supiga on veel veidi keeruline). Ja käsitleb lusikat juba väga osavalt. Oleme harjutanud, et ta ennast toiduga ei mäkerdaks ja nüüd ta ulatabki käe või suu, kui sinna kogemata siiski toitu läheb. Nii et kena ja puhas on ta.

Paar päeva tagasi hakkas ta ennast oma nime pidi hüüdma. See on nii-nii armas, kui ta ise "Mika" ütleb. Enamus sõnu ongi tal kahesilbilised. Kuna vaatame koos palju looma- ja linnuraamatuid, siis ta ja nimetab ka keerulisemaid linde nagu näiteks "lunn" või "paabu" (paabulind). Põhisõnad on muidugi "emme", "nämmi", "tudi" "padi" ja "teki". Aga ka sellised naljakad sõnad nagu "marta" (mis tähendab tema keeles mandariini) või "murti" (mis tähendab multikat). Märtsi alguses panin kirja sõnad, mida ta ütleb ja hämmastusin, et sain neid üle saja ning tuleb iga päev juurde. Just sõnu, mida ta ise ütleb, sest aru saab ta vist juba peaaegu kõigest, mida me räägime. Nii et mõistetavaid sõnu on tal palju-palju rohkem. Kuidagi plahvatuslikult on meie tibu rääkima hakanud. Veel pole lauseid, kuid me saame juba aru, mida ta meile öelda tahab. See on super tunne! 

Foto: Hele-Mai Alamaa

Õhtuti on nüüd nii, et mina lähen esimesena Mikat uinutama ja seejärel Tarieli. Kumbki umbes 15 min, siis tibu juba magab. Minuga Mika jutustab, justkui seletab mulle kõik oma päevased tegemised ära ja siis tuleb Tarieli, kellega koos ta uinub. Nii et meil on nüüd enne und oma tüdrukutejutud :)

Ja me näeme järjest rohkem, kuidas ta on meie moodi ;) Talle meeldib väga süüa (see on ka meie lemmikuid tegevusi). Ta on lühikest kasvu nagu meie, talle meeldib pikutada nagu meilegi (kuigi seda saame vähem teha, kui enne Mika saabumist ;)). Ja veel mõned väiksed asjad, mida ise märkame. Ta puhkab silmi nagu mina - pilk läheb ühte punkti ning jääb sinna tükiks ajaks pidama. Ning talle meeldivad hapud maitsed, näiteks külmutatud marjad ja sidrun nagu Tarielilegi. 

On väga eriline tunne oma tütrekese arengut jälgida ja olla kõigi nende "esimeste kordade" juures. Mu päevik on neid ülestähendusi täis, kuid praegu oli tunne, et panen veidi ka blogisse kirja.

Lisa kommentaar

Pöialpoiss

23.02.2019

Kolmas vanasõna pilt sel aastal ja esimene pilt, mille joonistasin oma uue digilaua Cintic Pro`ga (nõuab veel harjumist, aga tunne on juba mõnus ja iga hetkega omasem), kujutab väikest lindu, pöialpoissi.

Otsisin sobivat vanasõna ja kuidagi jõudsin kurbuse teemani. Sõnale "pisar" leidsin palju vasteid ja nii ilusaid nukrusega seotud vanasõnu. Valisin Portugali vanasõna - A small tear relieves a great sorrow, eesti keeles - Väike pisar leevendab suurt kurbust. 

Näitan ka, kuidas valmis selle pildi taust. Pole seda ammu teinud ja selle pildi puhul on hea näidata.

Vajasin pilvetagust päiksekuma ja seetõttu "sulatasin" enda pildistatud fotosid üksteise sisse. Eks pintsliga joonistades oleks ka saanud, aga tahtsin hästi sumedat tausta. Ja ütlen ausalt - nii on ka kiirem ;)

Kõigepealt võtsin kaks fotot ja ühe värviüleminekutega kihi ...

Eriti lahe kokkusattumus on see, et see päikseloojang on pildisatud Portugalis, Porto linnas. Ja vanasõna ju ka just sellest riigist pärit :D Armastan selliseid kokkulangevusi. Midagi on maailmas jälle justkui paika läinud. Ideaalselt.

... ja "segasin" need omavahel kokku, seejuures muidugi lõigates ära tumeda majade silueti esiplaanilt ja jättes alles vaid päiksepaiste :) 

Siia lisasin linnukese jaoks õrnalt läbipaistva oksa.

Ja jäigi üle veel linnuke oksale joonistada ja veidi värve soojemaks kruttida. Piece of cake ja pilt oligi valmis. Tööaeg: 10 tundi.

Lisa kommentaar

Siililapsed

21.02.2019

Nüüd on Vanasõna sarjas juba nii palju pilte, et saan olemasolevatele "paarilisi" joonistada.

Kui leidsin Taani vanasõna - Blacksmith`s children are not afraid of sparks, eesti keeles - Sepa lapsed sädemeid ei pelga, mõtlesime Tarieliga kohe, et need sepa lapsed on muidugi siilikesed. Suur siil-sepp, on meil juba olemas - Igaüks on oma õnne sepp. Nii et pilt sai justkui jätku :)

Lisa kommentaar

Laama

19.02.2019

On üks ilus Hiina vanasõna, mis juba kaua aega oli mu mõttes kumisenud: If you have two loaves of bread, sell one and buy a lily, eesti keeles - Kui sul on kaks viilu leiba, osta ühe eest liilia.

Mu meelest väga-väga kaunis ja ilu eest seisev vanasõna. Nii et just selle takusetera pildigaga alustasingi uut aastat. Loomaks tahtsin kedagi eriti leebet ja sellepärast valisingi laama.

Te vaid vaadake neid silmi.

Lisa kommentaar

"Pere ja Kodu" lugu meist

17.02.2019

Jaanuari alguses käisid meie kodus külas ja meist lugu tegemas ajakirja "Pere ja Kodu" ajakirjanik Ester Vaitmaa ja fotograaf Hele-Mai Alamaa. Väga-väga tore ja esmakordne kogemus oli rääkida oma elu-, armastuse- ja töölugu ning püüda ise samal ajal kaunilt fotole jäädvustuda :)

Ise kujutasime Tarieliga seda umbes nii ette, et fotograaf teeb paar klõpsu ja ajakirjanik räägib meiega siis pärast pikemalt juttu. Aga tegelikkuses oli nii, et kaks tundi möödusid nagu lennates ja terve selle aja Hele-Mai muudkui pildistas meid. Ester esitas küsimusi ja vahepeal meelitas koera lavašitükiga pildile või tegi Mikale nägusid. Nii et meeskond töötas suurepäraselt. 

Aga muidugi jäime sellise korraldusega väga rahule, sest saime nii palju ilusaid fotosid ...

... sealhulgas musipilte. 

Ja pildid meie kummagi töötoast. Tarieli oma (ajalooline pilt, sest kogu see ladu liigub meie päris-lattu ära) ...

... ja minu töötuba. Me Mikaga kanname mõlemad väikseid hõbedast sõlgi, mis Tarieli meile kinkis, kui Mika sündis. Esiteks sellepärast, et olen ja seega ka Mika on, setu päritolu. Ning teiseks sellepärast, et me elame praegu Sõle tänaval ;)

Mika "töötab" ka aeg-ajalt minu toas. Mõõdab ja sorteerib asju ;) Hihii! Appi, kui nummi ta ikka on.

Siis veel mõned naljapildid, kus üritasime Lucky Son of a Bitchi siidsalli pildistada ;)

Mikaga köögis. Pakkusime külalistele veidi Setu ja Gruusia mõjutustega toitu. See on lahe jäädvustus, sest Hele-Mai suutis meie kirjut kööginurka ka kuidagi lahedalt maaliliseks muuta. Ja niiviisi olen Mikat toimetades kandnud ja kannan, nagu vist kõik emad omast käest teavad. 

Haikust sai ka mõned armsad pildid.

Ning peale seda külastust kirjutas Ester suurepärase loo, rääkides lisaks Lucky Laika helgele maailmale ka meie tumedamast brändist Lucky Son of a Bitch. Koos piltidega saime endale ajakirjas ruumi lausa viis lehekülje jagu. Nii et oleme super-rahul :) Aitäh veelkord Estrile, Hele-Maile ja ajakirja peatoimetajele, Kerttu Jänesele!

Lisa kommentaar

Eesti hagijas ...

08.02.2019

... oli viimane pilt, mille joonistasin 2018. See valmis koostöös Eesti Kennelliiduga ja seetõttu polnud mul üle pika aja konkreetset koera modelliks. Joonistasin erinevate fotode põhjal ja nagu ikka võimalikult tõutruult ;) Eesti Kennelliidu logol on Eesti hagijas ning liidu 20. aastapäeva puhul said nad sellele tõule ka sertifikaadi.

Vanasõnaks sai tõule kohaselt - Do not wait until tomorrow to hunt, eesti keeles - Kui minna jahile, siis täna. 

Lisa kommentaar

Samojeed Happy

27.01.2019

Siit tulevad veel mõned pildid, mis ma eelmisel aastal joonistasin. Samojeed Happy on kolmas meie koeravõistluse võitjatest. Valiku tegime juba kevadel, kuid kuna pilt pidi tulema talvine, joonistasin selle jõuluhooajaks valmis. Praegu, kui neid ridu kirjutan, langeb õues taas laia lund. 

Leidsin väga muheda zen-vanasõna: No snowflake ever falls in the wrong place - Ükski lumehelves ei lange valesse kohta. Tahaks elus ka rohkem nii tunda, et kõik, mida teed või otsustad, on just see õige. Väga rahustav vanasõna igal juhul.

Ja samojeed Happy on ka nii armas, tõeline lumekoer. Põhjapõtradega kampsuni soovitas talle selga panna Tarieli ;)

Happy näoilme vastab alati tema nimele, olgu lumes ...

... või päikeses.

Lisa kommentaar

2018 - me-liigume-ringi-aasta

04.01.2019

Uus, 2019, aasta on nii toimekalt alanud (mäletan selliseid aasta alguseid, mil esimestel päevadel vaatasime Tarieliga päevad läbi sarju ja filme - nüüd töötasime juba 1. jaanuaril), et veel jaanuari lõpus on eelmise aasta kokkuvõte tegemata. Kuid tahan seda kindlasti teha, sest neid kokkuvõtteid on pärast nii hea võrrelda. Niisiis 2018. aasta oli meil üsna reisirohke, eriti arvestades, et me vahepeal suhteliselt paiksed olime. 

Aasta algas meil koos minu onu ja Tarieli emaga meie kodus. Ja see oli meie esimene täis aasta koos Mikaga. Seega meie väiksele ja kokkuhoidvale perele eriti eriline!

Jaanuaris joonistasin palju. Veebruaris, kui Mika sai 7-kuuseks, oli meil Meeli Küttimiga armas fotoshoot.

Märtsis ja aprillis mõtlesime Tarieliga uue sarja välja ja ma joonistasin sellele esimesed pildi ka - "101 mütsi".

Mais oli mul ülilahe Räpina kooli kokkutulek. Mõnesid klassikaaslasi polnud näinud 22 aastat - just nii palju aega tagasi lõpetasin ma põhikooli ja asusin õppima Tartu Kunstikooli. Nii-nii armas oli oma ammuseid kaaslasi taas näha - midagi väga sooja ja helget jäi südamesse. 

Juunis maaliti Mikast esimene maal. Peeter Krosmann kunstnikuks!

Juunis sai Mika ka 1-aastaseks. Tähistasime seda erilist sündmust vaikselt ja koduselt. Oli armas olemine ja väike piknik Kloogarannas, kaasas Helgi ja Varpo.

Ilm oli Jaanipäevale kohaselt jahe, kuid õnneks ei sadanud.

Juulis saime kätte ja pildistasime ISE oma ilusaid uusi tooteid - kasevineerist ökonumpsikutest serveerimisaluseid. Tõesti isuäratavad pildid tulid :)

Oma 13. pulma-aastapäeva pidasime seekord laeval, käisime Stockholmi kruiisil. Varpo oli ka meiega. Tänu talle saime õhtul veidi Tarieliga kahekesi laevatekil istuda ja tähistada. Seal oli tõesti ilus. Romantilised merevaated ja üks väga ilus ja eriline peatus Soome sadamas. See vist oligi meie lemmikhetk seal, ...

... sest Stockholmis olemine läks väga kiirelt - oli aega ju vaid loetud tunnid. Seega käisime vaid Skansenis ...

ja siis juba tagasi laevale.

Septembris käisime kogu perega EKA uue maja avamisel. Oli eriline ja pidulik tunne taas oma koolimajas olla. Katuseterrassid olid eriti lahedad - sealt näeb merd ja vanalinna.

Järgmine reis oli meil juba aasta tagasi plaanitud, piletid Portosse ostetud ja korter üüritud. Pidime oktoobri alguses minema Tarieli, mina, Mika ja Helgi, et vanaema saaks lapsukest hoida. Kuid siis juhtus selline hull asi, et Helgi murdis labajala luu ja kipsiga sai vaid kodus liikuda (õnneks nüüdseks jalg juba ilusti paranenud). Nii kahju, et me ei saanud neljakesi minna, kuid varusime Helgile toitu ja naabrid olid abivalmis teda aitama, kui vaja, nii et otsustasime ikkagi sõita. Sellest tuli esimene meie vaid-pere-reis. 

Meie Porto kodu vaade rõdult.

Portugalis oli kõik nii soe - nii ilm, kui inimesed. Esmakordselt olime võõraste inimesete keskel ümbritsetud soojast poolehoiust ja hoolivusest, meie lapsukese vastu. Kõik imetlesid teda, viipasid talle, üks vanatädi andis talle isegi musi. No Portos on lihtsalt imeline olla lapsevanem.

Veel samal kuul, oktoobri lõpus, lendasime me Londonisse, sest Tarieli kinkis mulle pulma-aastapäeva puhul pileti Frida Kahlo näitusele Victoria ja Alberti muuseumis. Selgus aga, et Frida näitus on nii popp, et kõik piletid on kuni näituse lõpuni välja müüdud. Kuid Tarieli on järjekindel inimene ja nii leidis ta muu võimaluse. Ta ostis mulle muuseumi liikmestaatuse (mis on muidugi kallim kui pilet). Et ma ikka näeksin oma iidoli näitust, kuigi ma ütlesin, et Londoni reis on ju ka niisama supertore. No igal juhul - mul oli imeline kohtumine Fridaga ja Tarieli ise ei näinudki näitust, kuna oli sel ajal Mikaga ja liikmestaatust tal ka polnud. Nad vaatasid muid näituseid, aga teadagi, kuidas Mikaga midagi vaadata on ;) Vot selline mees on mul! Õnneks oli Tarieli ise Londonist sama suures vaimustuses, kui mina Fridast. Linnal oli talle sobiv vibe.

Kohustuslik turistikas kuningalossi ees.

 

Mina oma suurte lemmikutega.

Isa ja tütar Sky Gardeni  taimeseina juures. See on väga põnev koht, 35. korrusel asuv aed hea vaatega Londonile, mille Tarieli enne reisi avastas. Pilet on tasuta, kuid tuleb end registreerida ja õigel ajal kohal olla.

Novembri alguses saime endale Lucky Laika kauba jaoks lõpuks kauaoodatud lao. Suur tellimus Hiinast - bambustaldrikud - maandusid juba seal. Meie korteri pind saab taas samm-sammult "meie omaks", sedamööda, kuidas asju kodust eest ära kolime. Nii mõnus! P.S. Praegu see küll enam nii tühi pole nagu sel pildil ;)

 

Novembris oli meil ka Lucky Laika vanasõnapiltide ja Kadri Hinrikuse kirjutatud lugudega raamatu "Sõna vägi on suurem kui sõjavägi" esitlus. Koolibri kirjastus andis raamatu välja ja korraldas ka esitluse. Nii äge! 

Detsembri alguses ilmus Pere ja Kodu ajakiri "Beebi", milles ka minu kolumn meie pere alguses Mikaga. Aitäh Estrile, selle pakkumise eest! Esmakordselt kirjutasin ajakirjale :)

Ja detsembris tegime palju tööd. See on meil aasta kõige kiirem kuu, tundub, et iga aastaga läheb üha kiiremaks ;) On vaja üha rohkem (sest meie firma kasvab) tooteid sorteerida, edasimüüjatega suhelda, messiasju ajada, tellimusi kokku panna jne.

Esmakordselt olid (on siiani veel, sest müügiaeg pikenes) meie asjad müügil Helsingis TRE poe jõulumüügis. See on nagu suur kaubamaja, kus tooted on laudadel väljas, mitte väike disainipood. Ja praeguseks teame, et meil läks seal hästi. Saatsime mitu korda kaupa juurde ka :)

See kõik on tore ja innustav. Kuid samas joonistada ei jõudnud ma poolteist kuud üldse :( Osaliselt oli see nii mu kehva aja planeerimise, osaliselt Mika olemasolu ja osaliselt ka meie kõigi pikkade külmetushaiguste tulemus.

Kuid kui lugesin kokku kõik selle aasta joonistustunnid, tabas mind korraks šokk - tunde oli vaid 228. Võrdluseks eelmised aastad: 2017 - 333, 2016 - 550 ja 2015 - 490 tundi. Nii et lausa 100 tundi vähem, kui eelmisel aastal. Kuid ikkagi on mul hea meel, et ma oma töötunnid kirja panen. Muidu "tundub", et joonistasin rohkem vms, aga siin on aus tulemus olemas. Pilte joonistasin aga kummalisel kombel arvuliselt rohkem (töökiirus on suurenenud?) kui eelmisel aastal. 2018 - 21 pilti, 2017 - 16 pilti. 

- Pilte Lucky Laikale 19 tk

- Pilt Lucky Son of a Bitchile 1 tk

- Pilt Mikale 1 tk

Nii et pole hullu ja on teada, et tuleb lihtsalt joonistada-joonistada-joonistada. Praeguseks mul juba kaks pilti valmis ja kolmas töös. Ja muidugi peale töö nautida ka aega Mikaga, sest see aeg, mil ta on väike, lendab ju nii kiiresti ja pärast muudkui igatsed seda taga.

2018. aasta oli ikka tõesti teguderohke, selle üle on nii hea meel!

Lisa kommentaar

Tähekese 2019 aasta kalender

22.12.2018

Ka sel 2018. aastal valiti üks minu pilt Tähekese kaanele :) Seekord sain maikuu. Nii-nii hea meel, et jänkudega pilt ehtis Emadepäeva kuu ajakirja kaant, sest just see pilt on Mikale pühendatud. Kõik kaanepildid rändavad ka Tähekese toredasse kalendrisse!

Kalender on väga armas. Aitäh Ilona Kivirähkile mu pilti valimast ja kalendreid saatmast!

Kaanepildi on joonistanud Anne Linnamägi.

Kõik teised pildid olid ka nummid, aga minu erilised lemmikud on Catherine Zaripi oktoober ... 

Priit Rea november.

Head algavat 2019. aastat kõigile!

Lisa kommentaar

Hällilaulust ja muust

20.12.2018

Mika kasvab liiga kiiresti suureks. Kui ta polnud veel aastane, siis ootasime Tarieliga ikka, et saaks ta juba suuremaks. Kuid nüüd on aeg minu meelest liiga kiiresti käima hakanud ja juba on meie väike tütreke kohe-kohe 1,5 aastane. Nii suur ja nii asjalik. Tegutseb omaette ja "venib" üha pikemaks. See armas pontsakus on tal ikka veel olemas, kuid see kaob iga päevaga. Aga oi-oi-oi-oi, kui nummi ta ikka on! Ja veel - ta ei püsi hetkegi paigal.

Ja nii palju faase ja tegevusmuutusi on tal ka. Õnneks pean päevikut ja kirjutan kõik usinasti üles, muidu ei suudaks nende arengutega üldse sammu pidada. Alles oli Mikal raamatuvaatamise faas, nüüd on see selja taha jäänud ning muutunud toolileronimise faasiks. Alles meeldis talle uinuda mu enda lemmikuks kujunendud hälliliaulu "Kui mina olin väiksekene" saatel, kui juba uinub ta vaid issi kaisus, kes räägib talle mingeid vaid-neile-kahele-teadaolevaid-jutte. 

Ja nii see kõik kujuneb, liigub ja lainetab ja miski pole jääv. Meie noor võrseke kasvab hoogsalt ja meie lihtsalt imetleme teda. Nu kasvatada tuleb muidugi ka juba, sest juba ta jälgib meid tähelepanelikult oma suurte silmadega.

Aga hällilaulu panen ikka siia kirja. Jäägu see maamärgiks ühe pisikese ajastu lõpul. Laul kasvas minuga kuidagi kokku, sest laulsin seda Mikale lõputult palju. Muidugi oli ka teisi, kuid see läks eriti hinge. Ja kui sõnadele mõelda, siis olen nii tänulik oma tööle, mida saan teha kodus. Ei pea mina hälli heinamaale viima!

Kui mina olin väiksekene
 
Kui mina olin väiksekene, alleaa, alleaa,
kasvasin ma kannikene, alleaa, alleaa.

Ema viis hälli heinamaale, alleaa, alleaa,
kandis kiige kesa peale, alleaa, alleaa.

Pani käo kiigutama, alleaa, alleaa,
suvilinnu liigutama, alleaa, alleaa.

Seal siis kägu palju kukkus, alleaa, alleaa,
suvilindu liialt laulis, alleaa, alleaa.

Mina meelta mõtelema, alleaa, alleaa,
võtelema, võtelema, alleaa, alleaa.

Kõik mina panin paberisse, alleaa, alleaa,
raiusin ma raamatusse, alleaa, alleaa.

Lisa kommentaar

Dia de Muertos ja buldogid

01.11.2018

Täna, 2. novembril, on Eestis Hingedepäev ja Mehhikos Dia de Muertos ehk Surnute Püha. Täna süütame küünlad ja mõtleme oma armsatele lahkunutele.

Joonistasin pildi meie sarjale BFAM. Meeldetuletuseks - see on meie teise brändi Lucky Son of a Bitchi sari, kus Lucky Laika pildid omandavad tumedama varjundi. Nii muutusidki buldogid Dia de Muertose stiilis tegelasteks.

Koerte omanik, Liina, tegi uuest lõuendist Lola ja Pepega ka laheda pildi.

Lisa kommentaar

Valge paabulind

25.10.2018

Tarieli ütles ükspäev midagi mu blogist otsides: "Su blogi on ikka sigalahe! Sa teed postitusi harva, kuid need, mis teed on väga ägedad!" Mul hakkasid sellise kiituse peale muidugi kõrvad liikuma. Postitusi tuleb tõesti harva, kuid mul on palju mõttes, millest kirjutada ja ma tahan seda korralikult teha. Nii et olgu see paabulinnu postitus ka veel lühike ning siis tuleb jälle midagi mahukamat.

Vanasõnapilt järjekorranumbriga 65 on valge paabulinnu päralt. Vanasõnaks - Iga lind on uhke oma sulgede üle. Hakkasin alguses seda muinasjutulist lindu kui pruuti joonistama, kuid siis tuli meelde, et paabulindudel on uhked sabad vaid isaslindudel. Nii valisingi uue vanasõna ja lisasin kikilipsu ;) 

Inspiratsioon.

Lisa kommentaar

Grifoon Porthos

20.09.2018

Koertevõistluse järgmine võitja, kokku oli neid meil ka seekord kolm, oli grifoon Porthos.

Kohe, kui selle numpsiku fotot nägin, teadsin, et tahan teda joonistada ja tema nimest tulenevalt, muidugi musketärina kujutada. Ka vanasõna sai selle järgi valitud - He fights with spirit as well as with the sword ehk Tema vaim on sama terav, kui ta mõõk.

No te vaadake, kui vapralt ta poriga võitleb, või õigemini porist väljagi ei tee! Tõeline võitlejahing.

Inspiratsiooniks olid muidugi sinistes rüüdes kuninga kaardivägi, mitte punased kardinali-mehed. Kuigi punane värv oli ahvatlev ;)

Lisa kommentaar

Koolibri

01.09.2018

Koolibri joonistamine oli juba enne plaanis, kuid nüüd, mil teeme koostööd kirjastus Koolibriga, oli just sobiv aeg see lind pildile püüda :) Raamatusse läheb see ka. Praegu käib raamatu küljendamine, nii et töö käib.

Otsisin vanasõna, mis selle väikse linnuga sobida võiks ja leidsin ideaalse - Väike on kaunis. Nii lühikest vanasõna meil sarjas ei olegi (peale "Aeg on raha") - nii et sobib selle tillukese lendajaga ideaalselt. 

Pean lisama ka mõned faktid koolibri kohta, sest kuulasin hiljuti järjejuttu "Imelised linnud" (J. Robbins), kus räägiti ka koolibridest:

- Euroopa maadeavastajad nimetasid neid Lõuna-Ameerika džungites lendavaid küütlevaid linde "Hoias Maladoras" ehk "Lendavad Kalliskivid". Nimelt on neil pigmendi asemel sulgedes kristallisarnased rakud, mis panevad koolibri sulestiku päikesekiiri murdes sädelema. 

- Maailma väikseim on habekoolibri, kes kaalub vaid 2 grammi (umbes nagu 2 kirjaklambrit) ja suurim suur koolibri, kelle kaaluks on 20 grammi.

- Koolibri teeb süües, tuules liikuva õiega samas rütmis liikudes 90 - 100 tiivalööki - pange nüüd tähele - sekundis. Võrdlusena näiteks tuvi teeb 9 - 10 tiivalööki sekundis.

- Koolibri süda on hernetera suurune ja lööb 1260 korda minutis.

Nii et need sädelevad kalliskivilinnud on tõelised energiakogumid - ilu ja jõu kehastused. Inspiratsiooniks kasutasin muidugi imelisi fotosid koolibridest ...

... ja art deco stiilis riietatud daame.

Järgneb ka koolibri pildi valmimise jada.

Toitu pakkuvaks õieks valisin muidugi hibiskuse.

Väike art deco kaelaehe ...

... muutus pitskraeks ning ...

... juukseid ehtinud sulg kadus, jäid vaid vesilokid.

Lisa kommentaar

Austraalia lambakoerad Rocco ja Raphael

29.08.2018

Nüüd tulevad järjest ka pildid Lucky Laika koeravõistluse võitjatest. Sel aastal tegid meiega koostööd ka Fionafoto - Pet photography ja Platinum koeratoit. Kes kumbiki valis välja oma võitjad ning pakkus auhindadeks vastavalt fotosessiooni ja koeratoitu. Nii et meie koeravõistlus kasvab :) 

Rocco ja Raphael võlusid meid oma unistavate silmade ja armsa hoiakuga, mida ka pildile jäädvustada püüdsin. Kui ütlen ausalt, et päris rahul ma selle tööga pole. Püüdsin anda endast parima, nagu iga pildi puhul, kuid miski jäi puudu. Samas leian, et kunstnik võib ja peabki vahel ka oma nõrku külgi näitama.

Vanasõnaks valisime - Jagatud rõõm on suurim rõõm - sest need koerad on lihtsalt nii nummilt koos ning kindlasti jagavad teineteise muresid ja rõõme.

No te vaid vaadake neid. Ahhh ...

Lisa kommentaar

Emad ja tütred

24.08.2018

See pildirida on tehtud juba 13. mail, emadepäeval. Mu õel, Dinnul, tekkis hea mõte võtta kokku kõik meie pere emad ja tütred ning teha üks fotoshoot. Täpselt emadepäeval sai see teoks. Meie endi ema säras õnnest oma tütarde ja tütretütarde keskel. Nüüd on tal kaks suurt ja kaks väikest tüdrukut (Mika on siin 11-kuune ja Ricarda 3 aasta ja 9-kuune). Armas ja omamoodi on see, et minust nooremal õel on vanem tütar kui minul :)

Tüdrukuteõhtu tunne oli, kui riietasime end kokkulepitult roosadesse toonidesse. Mika oli just ärganud ja sellepärast veidi ehmunud olemisega. Aga Ricarda andis talle lahkelt oma kaisujänkut mängimiseks ja nii ta hakkas tasapisi naeratama.

Fotograafiks oli meil Maiki Noormägi.

Aitäh, õeke, tore pildistamine oli! 

Lisa kommentaar

Serveerimisalused

14.08.2018

Umbes kuu aega tagasi saime kätte oma uued tooted - kasevineerist serveerimisalused ja jäime väga rahule, sest värvid on ilusad ja trükk detailne. Lisaks on tegemist tõelise öko-tootega - need on valmistatud Rootsis käsitsi ja vee baasil värvidega ja neid võib pista nii nõudepesumasinasse kui sügavkülma. 

Fotoshoot oli kihvt - ostsime palju maitsvaid (ja ilusaid) asju, pildistasime, komponeerisime ja sõime. Toitu selliselt aluselt suhu pista on tõesti lõbus ja maitsvam, kui tavaliselt taldrikult või vaagnalt :D Unistuste töö!

Lisa kommentaar

Uus sari - 101 mütsi

02.08.2018

Juba on esimesed tootedki uue sarja piltidega valmis ja pildid ise seega juba ammu enne ;) Pole lihtsalt jõudnud neid siin esitada. 

Ühel päeval tuli meil Tarieliga mõte teha sari mütsidest. Mõtteid uuteks sarjadeks on muidugi väga palju, kuid kõiki ei jõua kahjuks realiseerida. See mütsisari aga hakkas nii meeldima, et asusin kohe joonistama. Otsustasime teha nii moodsaid, kui vanaaegseid peakatteid ja eksponeerida neid lahedate ja armsate loomade peas.

Nii sündisidki pildid järgmisest peakatetest: 

Nokkmüts Full Cup

Turbanmüts

Beanie

Lillepärg

Lisasin taustaks erksad värvid, need lõid pildid eriti särama. 4 mütsi joonistatud, 97 veel teha :D

Lisa kommentaar

Mika 1. sünnipäev

25.06.2018

Eile oli meie tütrekese 1. sünnipäev. See oli minu elus esmakordselt kõige pidulikum ja muinasjutulisem Jaanipäev. Tundus, et kõik lõkked süüdatakse tema auks ja kui napiöises metsas tõesti puhkevad sõnajalaõied, siis just Mikale. Selgus, et me tähistasime kaks päeva, kuna Mika sündis Jaaniööl kell 01:21, siis tundus, et pidu võib alata juba 23. juuni õhtul. Meiega olid veel Helgi ja Varpo. 24. juunil sõitsime piknikule Kloogaranda, kus menüüs olid Tarieli valmistatud maitsvad šašlõki-wrapid ja õhtul kodus toorjuustu tort maasikatega :) Oli selline rahulik ja armas olemine. 

Joonistasin Mikale sünnipäevaks pildi, mõeldes jaaniööle ja põlisameeriklastele, kellelt tema nimi pärineb ning kus see tähendab "arukat pesukaru". Kallis Mika, olgu Sinu teekond siin, suures maailma, ilus, põnev, armastust täis ja valgustagu seda alati soe tuli. Armastame Sind! Ikka hoogsalt edasi, armsake!

Lisa kommentaar

Mika maalimine

20.06.2018

10. juunil maalis Tallinna kunstinädala raames Peeter Krosmann Mikat. Peeter, minu endine kolleeg Kunstikoolist ja väga andekas maalija, hõikas FB-s välja, et maalib esimest inimest, kes sellele teatele reageerib, muidugi väikse tasu eest. Tarieli jõudis ja ma mõtlesin kohe, et minu asemel (Tarieli pani mind kirja), võiks Peetri modelliks olla hoopis Mika.

Nii juhtuski, et pühapäeval tervitasin Vabaduse väljakul Peetrit, Mika süles. See on kunstnikule muidugi väljakutse - rahulikult paigal püsiva täiskasvanu asemel aktiivset väikelast kujutada. Kuid Peeter võttis selle väljakutse rahulikult vastu ja asus maalima.

Maalimiseks oli kaks tundi aega - pool sellest istus Mika minu, teise poole Tarieli süles. Ja ka Tarieli sai foonina ja "suurusmõõdikuna" Mika selja taha maalitud :)

Mika püsis isegi päris rahulik. Tal oli palju, mida vaadata. Nimelt oli ta ise möödujatele väga huvipakkuv. Inimesed jäid seisma, vaatasid, pidlistasid ja filmisid. Õhtul AK-d vaadates nägime, et Mika jõudis ka uudistesse. Üritusest oli lugu tehtud ja meie numpsik säras ekraanil. Lahe, et enne 1-aastaseks saamist ületas ta juba uudiskünnise ;)

Tegelikult on Mika telega päris tuttav juba looteeast peale - ma olin 2,5 kuud rase, kui ma koos temaga Terevisoonis esinesin ;)

 

Maal Mikast sai väga lahe ja sarnane ka meie lapsukesega. Suur-suur aitäh veelkord, Peeter!

Lisa kommentaar

Meie vanasõna piltidest ilmub raamat

12.06.2018

Juhuuu - üks suur unistus saab sel aastal teoks - meie vanasõna piltidest tehakse raamat! Kirjastus Koolibri annab selle välja. Eriti põnev on, et pildid on valmis enne tekste - nii et raamat on illustreeritud enne, kui kirjutatud. Midagi uut minu, kui illustraatori jaoks ;) Raamatusse peaks minema 20 pilti, iga juures oma lugu. Just praegu kirjutab üks andekas ja tuntud Eesti kirjanik (jäägu tema nimi praegu veel saladuseks) neid jutte. Juba saime esimesi ka lugeda ja need on väga lahedad! 

Raamat peaks raamatupoodidesse jõudma jõuludeks. Olen juba ootusärevil, sest ma väga armastan kõiksugu raamatuid, nii kaua kui ennast mäletan, ning eks Mika kasvab ka selle raamatulembuse keskel :) Tarieli tutvustada jäägu muusika ;)

Lisa kommentaar

Täheke

18.05.2018

Maikuu Tähekese esikaanel on minu joonistus :) Nii hea meel! Maikuus on Täheke muidugi Emadepäeva-teemaline ja sellepärast sobiski jänkudega pilt kenasti. 

Joonistasin selle umbes aasta tagasi Mikale mõeldes. Ta ei olnud siis veel sündinudki. Mõelda vaid ... ja nüüd on juba nii suur ja tubli tüdruk! Varsti saab seda Tähekest ise lugeda ;)

Lisa kommentaar

Mai

01.05.2018

Lõpuks-lõpuks on ta käes - maikuu! Mu lemmik, sest just sel kuul kõik õitseb ja muudab värvi. Nii naudin seda - tervitan iga punga, lehekest ja lilleõit. Ja linnud laululavad ka kogu aeg. Hurraaa!!! Tere tulemast, armas mai!!!

Sirbi tänava ääres oleks nagu sinist värvi maha kallatud :)

Lisa kommentaar

Pärsia kass ...

20.04.2018

... Prince Charming on meie kassivõistluse võitja. Ja arvestades tema nime, leidsime talle ainuõige kuningliku vanasõna, mis on tegelikult prantsuse kuningas Louis XVIII ütlus -Täpsus on kuningate viisakus - Punctuality is the politeness of kings. Enne Louis XVIII valitsusaega võisid kuningad ilmuda kohtumistele kuidas juhtus, kuid tema nõudis täpsust. Kass, Prince Charming, on omaniku sõnutsi ka väga täpne oma söögi- ja uneaegade osas. 

Modell täies hiilguses. Foto: Jaan Meristo 

Ammu pole pildi saamislugu näidanud. Siin on kassipildi protsess:

Eriti nautisin kiisu silmade joonistamist. Need on nii lahedad - sügavad ja kuldsed ning muutsid pildi kohe elavaks.

Taustatooni otsustasin lõpuks siiski muuta, sest see mereroheline toob mu meelest kassi maheda karva paremini esile.

Siin ka tsitaadi autor Louis XVIII ise, kellelt kiisu rõivaste inspiratsioon saadud.

Kommentaarid (2)

Jaapani pika

28.03.2018

Hiljuti avastasin enda jaoks Jaapani vanasõnad. Need on väga kaunid ja visuaalsed. Soov oli joonistada üks geiša ja loomaks sobis ideaalselt Jaapani pika, keda eesti keeles kutsutakse viiksjäneseks. See loomake näebki välja nagu hiiresuurune jänes ;)

Selle pildi puhul läks mitu asja kenasti kokku. Nimelt on see meie Vanasõnade sarja 60. pilt, nii et tahtsin kujutada midagi erilist ning selline romantiline õite langemine tundus just õige. Kuigi vanasõna on nukker - A fallen blossom never returns to the branch ehk Langenud õis ei naase oksale - on see pilt juba FB-s meie fännide poolt hoogsalt heaks kiidetud. 

Ja teine asi, mis juhtus täitsa kogemata, kuid on seda kaunim. Kui lõpetasin pildi joonistamise, siis algas Jaapanis just Sakura ehk kirsside õitsemine. Nii et üks killuke maailmas läks jälle õigesse paika ja tekkis mõnus terviku tunne.

Saatsime pildi ka ühele oma kolleegile Jaapanis, kes vastas nii: "Thank you very much for sharing the beautiful picture! Sakura is now blooming in Tokio. We hope you can come to visit Japan during Sakura season :D Olivia is doing very good job on expessing the world of the Japanese proverb."

Ja nii ma lasengi selle 60. pildi lendu!

Lisa kommentaar

Varblased

26.03.2018

Kui kevad ei olnud veel nii käegakatsutav nagu praegu, oli mul suur igatsus joonistada varblasi. Talvel on need varprad pruunikuuelised linnukesed oma põõsas säutsumisega nii lohutavad. Kui me Tarieli, Mika ja Haikuga jalutame, siis olid modellid mul ka kogu aeg silme ees.

Ainult vanasõna leidmine varblastele oli keeruline. Tahtsin midagi uulitsapoistest, pisisulidest vms. Kuid ei leidnud sobivat, kuni avastasin sellise vanasõna - Paris is owned by early risers ehk Pariis kuulub varajastele ärkajatele. Muidugi on see Prantsusmaa vanasõna ja sobib Pariisi varblastele ideaalselt :)

Lisa kommentaar

Kiki Miki

04.03.2018

Tiigi ääres päike kiki miki

Küll ma olin alles väike kiki miki

Ja mu tunne oli hea kiki miki

Kooli minema ei pea kiki miki

Veebruari lõpus, siis kui Mika 7-kuuseks sai, pildistas meid imeline Meeli Küttim, kes muidu armastab koeri huvitavates kompositsioonides pildistada. Kuid meie perele tegi ta meeldiva erandi - aitäh veelkord, Meeli!  

Aasta parimaks lauluks oli just valitud Aropi "Kiki Miki" ja meil olid juba ette õiged riided valitud ;)

Peale Mika sündi hakkasid mu juuksed järjest tumedamaks värvuma. Nüüdseks on need juba täiesi süsimustaks värvunud ;) Emadus mõjub väga noorendavalt. 

 

Mika on mu parim treener ja meeldivaim igapäevane trenn. Tänu temale saan süüa mitu magustoitu päevas ning samas on minu suurusest 36 saanud suurus 34.

Ja meie kaks eraldi ka. 

Lisa kommentaar

Öökullilaps ...

28.02.2018

... on üks viimase aja populaarseim pilt. Tooteid selle pildiga küsitakse juba enne, kui me neid teha oleme jõudnud : ) See on muidugi nii tore! Pildi kauni värvi valis Tarieli, kes pakkus, et võiksime kasutada Pantone aasta värvi, milleks on seesama sügavlilla toon.

Vanasõna on pärit Kreekast: Wonder is the beginning of wisdom ehk Uudishimu on tarkuse alus.

Pidulikud lehvitused siin ka minu kallile emale, kellel on täna 60. juubel! 

Lisa kommentaar

Punane panda

22.02.2018

Selle pildiga alustasin juba enne Mika sündi, kuid vahepeal jäi pooleli. Nüüd võtsin uuesti käsile. Maias panda illustreerib Soome vanasõna - Life is uncertain so eat your dessert first, ehk - Elus pole miski kindel, seepärast söö esmalt magustoitu.

Kui Lucky Laikaga 2011 alustasime ja ma Vanasõnade sarja esimesed pildid joonistasin, hakkas mu nn maaliline stiil alles välja kujunema. Punase panda pildi puhul on eriti hästi näha, kuidas stiil on arenenud. Loomakarvade joonistamise tehnikat olen kõige enam arendanud, samuti detailide peenust. Arenguruumi on alati, kuid mul on hea meel, sellest, kuhu olen jõudnud ja ootan põnevusega milline saab olema näiteks sarja sajas pilt. Praegu olen umbes kuuekümnenda juures :)

Lisa kommentaar
1 2 3 4 5 Järgmine » Leitud: 247 tulemit | Kuvab 1-30 tulemit

Olivia Lipartia, info@offiart.com