Blogi

1 2 3 4 5 Järgmine » Leitud: 148 tulemit | Kuvab 1-30 tulemit
Atom RSS

Kevadised asjad

17.05.2015

Kevad on mu lemmikaastaaeg, on kogu aeg olnud. Ja täitsa juhuslikult on just siis mu kõige kallima, Tarieli, sünnipäev : )

Kevad toob endaga alati veel mõned ilusad asjad kaasa. Ma tean, et need tulevad igal aastal, aga ikka üllatun ja rõõmustan iga kord. Näiteks ülased ja õitsvad jänesekapsad Kase pargis, ....

... või kaselehtede sahin, mida kuulsin täna esimest korda (lehed on nüüd juba piisavalt suured) ja väike kraav, mis kevadeti täitub veega.

Ning isegi salatipakist võib leida võõrasemasid ; ) Oh, see imeline kevad!

 

Lisa kommentaar

Preili Sofi

14.05.2015

Nii, vahepeal olen ma päris pikka aega mitu pilti sahtlisse joonistanud ja ka praegu veel ei saa neid teiega jagada. Kuid loodetavasti millalgi ikka : ) Jah, kõik need salajased pildid on Lucky Laika uute sarjade ja toodete jaoks mõeldud. 

Aga veel üks kiisu pilt Vanasõnade sarjast on jäänud blogisse lisamata. Modelliks on valge kass nimega preili Sofi (just nii tema omanik Margareth kirjutas) ja seetõttu kujuneski pilt selliseks daamilikuks ja vanasõnaks - Sile kass, teravad küüned. Kass Sofi pidi olema väga iseteadev ja uhke. Nii et kaalusime ka vanasõna - Vaga vesi, sügav põhi. 

Sofi võitis meie Camorkas korraldatud kassiportree võistluse.

Lisa kommentaar

Postiljon Brunna

25.03.2015

Sel aastal täiendasime Vanasõnade sarja kasside ja koertega. Koeri juba tutvutasin allpool, nüüd on kasside kord. Esiteks punakat karva kass nimega Brunna. Tema on mu õe pere kiisu. Pildi idee sündis sellest, et Veiko ütles kord, et küll oleks lahe kui Brunnast ka pilt joonistataks ja siis ma Dinnu sünnipäevaks joonistasingi : )

Kuna Brunna kerkis mu silme ette postiljoni vormis, siis oli vaja leida sinna juurde sobiv vanasõna. Sellega oli veidi keeruline, sest sobivaid vanasõnu väga polnud. Kuid siis tuli mulle tänaval vastu üks naine paari väikse paberkotiga. Ja mulle tuli kohe pähe lause - Parimad asjad tulevad väikestes pakkides. See pole küll eesti keeles päris kasutuselolev vanasõna, kuid inglise keeles küllalt tuntud - The best things come in small packages.

Mõtlesin, et Brunna pildi puhul näitaks ka, samm-sammult kuidas ma loon ühe pildi tausta.

Kasutan enda tehtud fotosid, faktuure ja maalitud pindu. Postiljonile tausta tegemiseks sain inspiratsiooni udusest hommikust Inglismaal. Kujutasin, et kirjakanda tuleb kuskilt kaugelt ning et tekitada tunnet kaugusest, oli vaja silmapiiri. Võtsin pildi suvisest Stroomi rannast ...

Udususe lisamiseks võtsin järgmise pildi sügisesest piimanõgesest Emajõe ääres.

Faktuuri lisasin fotoga härmatisest, mille pildistasin ühel külmal novembripäeval Pelgurannas ühe auto kapotil.

Need kolm pilti kokku pannes ja läbipaistvaks muutes, sain järgmise tulemuse.

Nüüd oli vaja lisada veel veidi udu ja hallust ja taust saigi valmis.

Muidugi lisasin lõpuks ka postiljoni ; )

Modell Brunna koos temast loodud taiesega.

Kommentaarid (1)

Käbi pilt

19.02.2015

Head sõbrad tellisid minult oma väiksele tütrele joonistuse. Soov oli neil juba siis, kui laps veel sündinud polnud, aga head ideed mul veel polnud ja leppisime kokku, et kingin pildi siis, kui tüdrukuke saab 1-aastaseks. Lapsuke sündis ja sirgus, aga head ideed mul ikka polnud. Last ennast ma joonistada ei tahtnud, sest ma ei ole väga hea portreteerija ning suvalist tüdrukutirtsu kujutada ka ei soovinud. Tahtsin, et see pilt oleks kuidagi just temaga seotud ja tähendaks midagi.

Tüdrukukest hakati hellitavalt Käbiks hüüdma (tema perekonnanimi on Mänd). Ja sellest nimest pildi idee lõpuks sündiski. Jalutasime Tarieliga ja arutasime taas, mida Käbile joonistada, kui korraga tuli Tarielil hea mõte: "Joonista kolm käbi, sellisele piklikule formaadile." Kohe kui ta seda ütles, tekkis pilt mu silme ette ja tahtsin ruttu joonistama hakata : ) Otsisin huvitavad käbid välja ja asusin tööle. Lahedaid käbisid on niiii palju! Siin on need kolm, mis ma välja valisin:  Eestis kõige levinum Harilik mänd, põneva kuju ja värviga Siberi mänd ja Jaapani must mänd.

Käbi vanematele see pilt väga meeldis. Loodan, et meeldib ka Käbile endale : )

Lisa kommentaar

Peeter ja Jooram

09.02.2015

Vahepeal said mul valmis kaks "Vanasõna" sarja pilti, millest veel blogis pole jõudnud kirjutada. Mõlemad pildid on koera-portree võistluse võitjatest, Peetrist ja Jooramist. Kuna me Tarieliga ei suutnud piirduda ühe koera valimisega (mopsi-preili Belladonna võitis ka), siis valisime veel kaks koera, kes mõlemad on ülilahedad!!!

Esmalt joonistasin pildi Peetrist. Kohe kui Peetri pilti nägime, teadsime, et lenduri univorm sobib talle ideaalselt. Ta silmavaade oli nii aval ja uudishimulik. Ning vanasõna sinna juurde klappis ka kohe - "Julgete päralt on maailm".

Peetri perenaise Annika sõnul iseloomustab see pilt tema neljajalgset sõpra väga hästi. Ta rääkis meile ka Peetri loo. Koer leiti maantee äärest mahajäetuna. Annika nägi, et Peetril oli raske minevik ja tema südametunnistus ei lubanud viia koera varjupaika. Ta tõi koera hoopis enda juurde elama. Peetrit ootasid seal ees kaks sõbralikku labradori : )

Läks aega, aga tasapisu sai Peeter oma hirmudest üle ja mõne aja pärast avanes tema väike, kuid vapper süda. Seepärast tunduski, et Peeter võiks olla lendur. Ehk tegelane, kes on julge ja vaatab kindlameelselt tulevikku.

Tundub, et ka Peeter ise on oma portreega rahul : )

Ja siis Jooram. Tema fotot nähes, polnud kahtlust, et sellest peab pilt saama, sest see oligi juba valmis pilt. Kõik oli paigas - pilk, poos, ühesõnaga kogu kompa : )
 
Vanasõna valisime ka Joorami oleku ja poosi järgi - "Tark ei torma". Tundub, et see sobib Jooramiga kenasti kokku.
 
 
 
On nii hea meel, et meie "Vanasõnade" sari täienes piltidega koertest, sest lahedaid kutsasid on nii palju ja on tore kui mõned neist saavad pildile jäädvustatud!
 
Aitäh koeraomanikele, kes oma hoolealuste fotosid ja lugusid meiega jagasid : )

Lisa kommentaar

12 näitust

31.01.2015

Aasta algas meil Tarieliga väga kunstilembeselt - jaanuari alguses külastasime juba 12 kunstinäitust. Iga järgneva kuu kohta üks näitus ; ) Nu loodetavasti jõuame siiski ka edaspidi näitustele. Aga jaanuari algusesse sattusid lihtsalt mitmed head kunstisündmused kokku. Kõikidest pilte ei teinud, kuid mõned eredamad hetked jäädvustasin. 

Alustasime KUMUst "Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas". Sealt jäädvustasin vaid ühe pildi, mis kõige rohkem hinge läks. Foto EKA sööklast, kui palju õnnelikke, naljakaid ja alati maitsva söögiga hetki seal veedetud sai. Arvan et kõik, kes on EKA sööklas käinud teavad, millest ma räägin.

Ja siis art deco näitusele (samuti KUMUs) "Pidu sinus eneses" - mood Aleksandr Vassiljevi kogust. Sellel näitusel oli tõeliselt palju rahvast. Inimesed lausa tunglesid rõivaste ja aksessuaarikapikeste juures : )

Oli ka ilusaid asju, mida vaadata, mõned asjad olid väga kenad. Kuid kahjuks olid paljud aksessuaarid ajahambast puretud ja jätsid veidi väsinud mulje. Nii et nende puhul võis vaid aimata kaugete aegade tuhmunud sära.

Laheda kirjaga karbike - ilmselt puudritoos.

Üks lemmikkomplekt.

Ilus tikand.

Ja muidugi kõigi tüdrukute lemmik - pruutkleitide nurk.

Järgmisel päeval külastasime ülejäänud kümmet näitust. Alustasime Eesti Disani- ja Tarbekunstimuuseumi Prantsuse lauanõude näitusega "Kaetud lauad". Eriline lemmik oli pääsukestega hommikusöögikomplekt.

Vahepeal veel mõned näitused, mida ei pildistanud. Ja siis Tallinna Kunstihoonesse Aili ja Toomas Vindi maalinäitusele "Kunstniku jalajälg". Mina läksin sinna rohkem Aili Vindi merd vaatama, kuid sattusin Toomas Vindi säravatest maastikest lausa vaimustusse. Kuid pole midagi öelda - mõlemad maalijad on väga tugevad omal moel. 

Väiksena vaatasin tihti vanaema suurde raamatuvaramusse kuuluvat kunstiraamatut, kus sees olid ka Aili ja Toomas Vindi pildid. Sealt oli üks minu lemmikuid see Aili Vindi värvikompositsioon.

Toomase tööde värvid tundusid mulle raamatulehtedel kuidagi liiga toored. Kuigi ma tol ajal seda kindlasti nii sõnastada ei osanud. Kuid nüüd nägin neid värve tõeliselt originaalmaalil ja need rabasid mind. Nii säravad, nii imelised!

Täpselt sellisel kevadhommikul olen ka mina Tallinna kesklinnas kõndinud - need värvid, valgus ja tunnetus on just need õiged!

Hop Galeriis oli Aet Ollisaare näitus "Mälestused tulevikust".

Tallinna Kunstihoone galeriis oli Peeter Alliku näitus "Need tomatid ei mädane". Väga produktiivne ja hea tehnikaga kunstnik!

Ja Disani- ja Arhitektuurigaleriis oli Piparkoogimaania. Teemaks oli sel aastal "Mänguasjamuuseum". Triin Paumer oli küpsetanud läbi aegade armastatud lauamängu "Tsirkus". Nii tore!

Nii et sellised kirjud elamused näitustelt.

Lisa kommentaar

Elina Kasesalu raamat "Noored Eesti illustraatorid"

16.01.2015

Elina Kasesalul valmis eelmise aasta lõpus väga lahe noori Eesti illustraatoreid tutvustav raamat. Ta kogus kaante vahele 47 kunstnikku ja 311 pilti, nende seas ka minu tööd. Selline raamatut oli paljude inimeste meelest Eesti raamatuturul puudu ja seepärast plaanib Elina sellele juba ka järge. Suur-suur tänu Elinale võimsa ja ilusa töö eest ning jõudu teise osa koostamiseks. Ja kummardus teistele illustraatoritele suurepärase seltskonna eest! 

Tuleb pika pildireaga postitus, sest lahedaid töid oli nii palju : ) Kaanepildiks on Elina Kasesalu teos.

Minu leheküljed on sellised.

Ja sellised.

Mõningad minu lemmikud: 

Andres Aarik

Bruno Palmiku Brad Pitt alias Lt Aldo Raine - täielik lemmik! Tuli tahtmine vaadata uuesti filmi "Inglourious Basterds".

Alvar Reisner

Elina Kasesalu

Ulla Saar

Elina Sildre

Angela Pilliroog

Gerda Märtens

Joonas Sildre

Aleksander Rostovi pilt, üks mu lemmikuid. Nii maaliline ja võimas!

Peale raamatuesitlust signeerisime vastastikku raamatuid ja poseerisime ; ) Need neli viimast fotot on Evert Palmetsa tehtud. 

Nii et soovitan tutvuda selle laheda ja mahuka raamatuga!

Lisa kommentaar

Jõulude kokkuvõte

04.01.2015

Jõulud ja vana-aasta õhtu on möödas, kuid pidulik meeleolu püsib ja miks mitte selles veel mõnuleda. Käisime peale jõule heal sõbral, Rital, külas ja saime veel ühe sõõmu jõuluhõngu. Rita ikka oskab kuuske ehtida ja tõeliselt maitsvat jõulutoitu valmistada. 

Kuuseehted oli ta sel aastal valinud pehmetes pruunides toonides - nii et hästi sobisid kokku kitseke, ...

... suhkrukringel, ...

... ja hõbedased klaaskuulid.

Rita oli seekord meie jaoks lausa menüü koostanud. Nii peen! Ja märgake detaile - menüüd hoiab külmkapil Lucky Laika magnet : )

Lisaks lahedale õhtule ja imemaitsvatele söökidele sain Ritalt ka imelise kingi. Mišaga prossi. Ma olevat talle kunagi rääkinud, et nägin kellelgi olümpiakaruga prossi, mis oli nii lahe. Karuke meeldib mulle eriti seetõttu, et ta sündis minuga samal aastal - 1980. Ja Rita olevat rääkinud sellest oma emale, kes oma märkide ja prosside seast selle välja otsis ning tütre kaudu mulle saatis. Olin nii liigutatud, seda enam, et ma polnud isegi soovi avaldanud seda omada. Aitäh, armsad! 

Oli pikk ja ilus õhtu : )

Lisa kommentaar

Meie aasta

31.12.2014

Kirev ja sündmusterohke aasta on jõudnud oma viimasesse pidulikku päeva. Ja mina jätkan eelmisel aastal alustatud traditsiooniga teha aasta lõpus oma loometööst üks väike kokkuvõte. 

Kui eelmine aasta 2013 oli erakordne selle poolest, et sel aastal olin esmakordselt täielikult vabakutseline illustraator (2012 lõpetasin töö Tartu Kunstikoolis ja olin vabakutseline vaid pool aastat ;)). Siis selle 2014 aasta pühendasin peaaegu täielikult Lucky Laika jaoks joonistamisele ja toodete loomisele. Märtsis lõpetasin oma viimase tellimustöö ja peale seda neid rohkem vastu ei võtnud. See oli omajagu keeruline, sest pakkumisi oli päris palju ja lahedaid. Aga siis me Tarieliga mõtlesime, et kui me Lucky Laikat esikohale ei sea, siis ei lähegi ta korralikult käima. Selle võrra olen veidi vähem joonistanud, kuna väikeettevõttes on meil mõlemal palju muidu töid ka ; ) aga kõik pildid on joonistatud meile endile ja just nii nagu meile meeldib.

Praeguseks on selge, et selline valik oli ainuõige. Me tegeleme iga päev asjaga, mida me kõige rohkem armastame!

Niisiis minu sellel aastal tehtud tööd:

1 näitus. Lucky Laika näitus "Vanasõnad" Pärnu Haiglas

1 õpiku illustratsioonid 

1 mängu illustratsioonid

2 pilti iseendale : )

45 pilti Lucky Laikale (eelmisel aastal Laikale vaid 13 pilti). Nii et palju parem tulemus.

Kokku joonistasin sellel aastal 92 pilti. Arvestasin siia hulka taas ka väiksed pildid, kuid mitte kõige pisemad. Näiteks sõrmendeid "Avasta minu maailma" õpikus, mida on kokku 32, arvastasin siiski ühe pildina jne. Kokkuvõttes tuli mu käte alt vähem pilte, kuid need, mis tulid olid töömahukamad.

Lisa kommentaar

Tähekese kalender 2015

30.12.2014

Detsember, minu sünnikuu, on läbi aja mu lemmik olnud ja praegu eriti. Lucky Laikaga oli meil jõulueelne aeg väga toimekas, aga just seetõttu saime jõule nagu pikemalt oodata. Seda pidulikku ootusärevust tunda ja piparkooke ning jõululaule pikemalt nautida. Nüüd oleme taas kodus ja ma kuulan seda postitust kirjutades ikka jõululaule ; )

Selle aasta detsember sai veel sära juurde. Minu karu pilt valiti Tähekese 2015 a. kalendri detsembrikuud kaunistama. Aitäh Tähekese meeskonnale selle laheda jõulukingi eest! 

Väga-väga kihvt on, et see unimütsist karu elab juba praegu paljude laste südames. Terve aasta jooksul on Lucky Laika leti ees peatunud mitmed-mitmed lapsed öeldes: "Ma tean seda karu. See oli Tähekeses ka." Karu-kaanega ajakiri ilmus 2013 a. detsembris. Niiii lahe on seda kuulda ja teada, et lapsed kasvavad üles koos Tähekese piltidega.

Kalendris on veel palju ilusaid pilte. Kaaned on maalinud Maido Hollo mahedate toonide ja hoogsa pintsliga.

Jaanuaris on lumele linde puistanud Gudrun Heamägi käsi.

Märts on tänu Catherine Zaripile mu lemmik. Värvid, meeleolu ja tegelased - kõik on paigas. Vaata kas tervikuna või detailidena : ) Väga hea töö!

Aprill särab Kertu Sillaste lõbusate tegelastega.

September saab oma värvi Anne Linnamäelt.

Ja oktoobri värvib siniseks Katrin Ehrlich.

Lisa kommentaar

Kolm lillega seotud saatust

28.12.2014

Detsembri alguses sain valmis kolm järgmist pilti sarjale "Must-valged muinasjutud". Seekord astuvas vahvate kangelaste ja kaunite printsesside kõrvale kolm lihtsat tütarlast, keda liidab ühine joon. Kõigi nende elu on seotud lilledega.  Lilledega, mis on nii kaunid, kuid mille igatsemine saab ihkajale saatuslikuks.

Rapuntsel, kellel on imeliselt pikad juuksed ja kes saab oma nime ilmselt rapuntselkellukese (Campanula rapunculus) järgi. Last oodates himustab tema ema nimelt seda taime süüa. Kuri nõid, kelle aias mahlakad rapuntslid kasvavad, nõuab aga vastutasuks nende eest last. Kohe kui tütarlaps sünnib, viib nõid ta endaga kaasa ja lukustab vangitorni.

Punamütsike on armas ja hea südamega tüdruk, kes armastab oma ema ja vanaema. Just vanaema kingitud punase mütsi järgi saabki ta endale hüüdnime - Punamütsike. Kord kui tema helde vanaema on haige, läheb Punamütsike talle toitu viima. Kuid kuri hunt meelitab ta teelt kõrvale, ahvatledes teda kaunite lilledega, mis eemal kasvavad.

Tulipunane lilleke on muinasjutt rikkast kaupmehest ja tema kolmest tütrest. Isa küsib enne kaugele reisile minekut, mida võiks ta tütardele kingiks kaasa tuua. Noorim tütar soovib tulipunast lillekest, millest kaunimat pole terves maailmas. Õnnetuseks kuulun see lill võimsale koletisele, kes on nõus lille loovutama vaid siis, kui saab kaupmehe tütre enda juurde lossi elama.

Õnneks on kõik muinasjutud õnneliku lõpuga : )

Lisa kommentaar

Lucky Laika pildid "Nullpunktis"

09.12.2014

Lucky Laika vanasõnade sarja pildid on nüüd ka Eesti filmilukku jäädvustatud. Filmi kunstnik Sirly Oder soovis neid ühes interjööris kasutada ja nii need tänu temale kinolinale jõudsidki. Jeei!

Me ise pole veel kinno jõudnud, aga inimesed juba räägivad, et on meie pilte seal näinud. Nii et kui kellelgi plaanis "Nullpunkti" vaatama minna, siis kirjeldan stseeni (Sirly sõnadega), kus neid näha saab. Pildid on kohe filmi alguses. Film algab peategelase Johannese kodus, kus tekib tüli. Johannes ja tema õde helistavad oma vanemale õele Egele (elab eraldi), et ta neile appi tuleks. Pilte näeb selle vanema õe kodus, kui ta telefoni vastu võtab ning seejärel elutuppa astub ja oma mehele teatab, et läheb vaatab, mis juhtunud on. Pildid on siis vanema õe elutoa seinal.

Lahedaid filmielamusi!

Lisa kommentaar

Mops, tuhkur ja rott

19.11.2014

Vahepeal said mul valmis kolm vanasõnade sarja pilti. 

Mops Belladonna võitis Lucky Laika Camorkas korraldatud koeraportree võistluse. Meile laekus üle 100 üliarmsa koerapildi, nii et väga raske oli ühte võitjat valida. Nii me siis otsustasimegi, et lisaks Belladonnale saavad endast portreed veel kaks lahedat kutsat. Need pildid alles ootavad oma järge.

Belladonna pildi vanasõnaks on igale koerale sobiv "Kõht täis, meel hea".

Salvestasin ka joonistamise protsessi. Mul kulus pildile päris kaua aega, sest tegin palju muudatusi - kokku 19 tundi. Kiiremad vanasõna pildid valmivad 10 - 15 tunniga.

Seejärel joonistasin üles mul juba ammu peas valmis olnud pildid. Setu rahvariietes roti vanasõnaga "Mida külvad, seda lõikad" ...

... ja maia tuhkru vanasõnaga "Ära pane kõiki mune ühte korvi" (sest tuhkur võib selle ära viia, hihiii!).

Then I draw three pictures for Lucky Laika's series "Black and white fairy tales".

Rapunzel 

Little Red Riding Hood 

Beauty and the Beast 

Lisa kommentaar

Joonistan ...

15.11.2014

... praegu Punamütsikest ja mõtlesin, et näitan veidi selle pildi arenguprotsessi.

Kuidagi on kujunenud nii, et Must-valgete muinasjuttude sari täieneb siis, kui õhtud venivad pikemaks ja õhus on tunda juba lumehelveste lähedust. Kuid sügisel ja talvel ongi ju kõige hubasem muinasjutte lugeda ja illustreerida. 

Lugu iseloomustavaks detailiks on kimp lilli.

Ja seelikuosale tuleb fotofaktuur (nagu ka eelmistel piltidel).

Lisa kommentaar

Lõvi

02.11.2014

Pole ammu ühegi pildi saamislugu blogis näidanud. Täna parandan selle vea. Salvestasin lõvi joonistades väiksed vaheklõpsud.

Tegemist on Lucky Laika vanasõna sarja pildiga "Sõna vägi on suurem kui sõjavägi". See pilt on meie sarja 20nes ja sellepärast valisin tegelaseks loomade kuninga.

Joonistamist alustasin niiviisi:

Värvid olid kohe alguses paigas, sest leidsime, et oleks vaja neutraalse taustatooniga pilti. Seega kokku tuli klassika - punane, kuldne, hall.

Arvasin, et lõvi lakaga tuleb palju tööd, kuid hoopis vastupidi - pikki karvu on palju mõnusam maalida kui lühikest karvastikku.

Silusin uhke looma lakka veidi siledamaks ka. Looduses (vähemalt nendel fotodel, mida ma vaatasin) on lõvi soeng rohkem "tupeeritud" või rastalik ; )

Käisele maalisin tammelehemustri ... 

...  ja nagu pildil võib näha, ei hoidnud ka kullasäraga kokku :D

Lisa kommentaar

Lucky Laika 3. sünnipäev!

08.10.2014

Täna on meil pidu - Lucky Laika sai 3-aastaseks. Jeiii!!!

On olnud väga põnev ja tegevusrohke aeg ning mis kõige tähtsam - me oleme saanud olla nii palju koos! Elagu Lucky Laika : )

Lisa kommentaar

Seto muinasjutupäev

06.10.2014

Minu armsas kodukülas Mikitamäel toimub novembris Seto muinasjutupäev. Eestvedajaks Tiia Saarestik, kes mind sellest sündmusest teavitaski. Ta soovis kasutada plakatil ja kutsel minu joonistust : ) 

2011. a. joonistasin pilte Tea Kirjastuse Muinasjutuka sarja raamatule "Vaeslapse käsikivi". Kuna olen Setumaalt pärit, siis tekkis kohe mõte rõivastada tegelased just setu rahvariietesse, seda enam, et muinasloos pole täpset toimumispaika märgitud. Meenus ka vana käsikivi, mis vanaema talus praegugi olemas on, nii et mitu asja klappisid kokku. Ka kirjastus oli sellega nõus ning nii need pildid sündisidki. Hea teada, et üks pilt sellest raamatust jõuab nüüd ringiga koju!

Lisa kommentaar

Ametite sarja õppemäng

30.09.2014

Joonistan järjest "Ametite" sarja jaoks pilte juurde. Just sai valmis I nagu Illustraator - seda pilti joonistasin veidi enda lapspõlvepildi järgi ; ) (vaata sünnimärki paremal põsel + väiksena oli mul selline soeng). 

Alustasime Hooandjas oma projektile toetuse kogumist ja kui kõik läheb hästi, siis saame mängud ja plakatid jõuludeks valmis! Nii et hea jõulukink igale lapsele : )

Mäng "Ametid ja tähestik" sisaldab 27 õppekaarti, millel on tähestiku järjekorras kujutatud 27 erinevat ametit. Nende seas leidub nii poiste, kui ka tüdrukute seas populaarseid ameteid ning nii traditsioonilisi kui ka omapärasemaid ameteid. Õppekaartide esiküljel on pilt ja tagaküljel huvitavad faktid selle ameti kohta.

Plakat on mõeldud väiksematele lastele, kes alles tähti õpivad. Seal seisavad ameteid esindavad tegelased "oma" tähestikutähe kõrval. Ja kui riputada plakat lapse seinale, siis jäävad tähed talle pilte vaadates iseenesest meelde ; )

Vahepeal on valminud:

H nagu Hävituslendur

Z nagu Zooloog

Ž nagu Žonglöör

Kommentaarid (2)

Major Tom

18.09.2014

Vaatasin mõni aeg tagasi filmi "The Secret Life of Walter Mitty". Film oli ok, aga ühe lõigu visuaal ja heli olid perfektsed minu jaoks -  tekitavad siiamaani külmavärinaid!!

Nüüd ma mõtlen alati selle lõigu peale kui kardan midagi ja siiski teen seda : ) 

Lisa kommentaar

Linnupiim

12.09.2014

Leidsin poest uue toote - Kalevi Linnupiima batooni. Nii lahe oli oma joonistust miniatuursel, kuid ikka nii säraval kujul näha : )

Avastasin, et ma polegi Linnupiima kohta postitust teinud, seega - voila!

2012. aastal valmisid koostöös reklaamibürooga Identity uued pakendid Kalevi Linnupiima kommidele. Suured tänud sujuva koostöö eest Ionel, Maret ja Egle! Protsess oli huvitav ja lennukas.

Peale kavandamist ja ideede esitamist kliendile, leidsime, et pildil võiks olla kujutatud üks muinasjutuline lind. Kuna kõik muinaslugudega seotav on nagu vesi minu veskile, siis oli seda pilti väga lahe teha. Joonistasin pildi muinasjutulinnust kahe toonis - oranž ja roosa. Vastavalt vanilje ja erineva täidisega kommide pakendi jaoks.  

 

Karpide puhul meeldib mulle eriti, et linnu sabasuled on reljeefsed ning said fooliotrükiga nii uhkelt särama löödud. Valgest taustalillede vahust toob kohtlakk mõned lilled kenasti esile ja kuldne kiri paneb kujundusele särava punkti. Karp nagu muinasjutt - nii seest kui väljast ; )

Lisa kommentaar

Balti kett 25!

23.08.2014

Ilusat Balti keti 25. aastapäeva kõigile!

2010. aastal joonistasin oma näituse "Meie lugu ehk Kas sa Põltsamaa marmelaadi mäletad?" jaoks pildi endast ja Balti ketis seisnud inimestest (aluseks tuntud foto). Iga näitusel olnud pilt tähistab üht aastat mu elus ja 1989. aastal oli Balti kett mu mälestuses kõige tähtsam sündmus. Nimelt igatsesin väga ka ketis seista, kuid meie pere ei sõitnud sinna. Oktoobrilapse vormis joonistasin end seetõttu, et irooniliselt just selle aasta sügisel sai terve meie klass tähekese rinda :(

Lisa kommentaar

Vabaõhumuuseumis ja Paldiskis

17.08.2014

Sellest tuleb nüüd üks pika pildireaga postitus. Need kaks päeva, mis veetsime Paldiskis ja Vabaõhumuuseumis, olid tegelikult juba juuli alguses, aga lahedatest hetkedest pole kunagi hilja kirjutada. Pealegi oli vahepeal ju nii troopiline ilm, et oleks olnud kuidagi kohatu jope ja mütsiga tehtud pilte üles panna ; )

Meil käis külas onu Varpo ja me võtsime temaga taas ette väikse Põhja-Eestiga tutvumise matka. Alustasime Eesti Vabaõhumuuseumist. Mina olin seal kunagi põhikooli ajal käinud, Tarielil ja Varpol oli see esmakordne külastus. Selliseid vaateid mäletasin ma tollest ajaks küll ...

Aga sellist kassi jaoks tehtud ukseauku küll ei mäletanud ; ) Nutikas talurahvas elas selles talus.

Madalate palkmajade vahel leidsime ka ühe kõrgema ja avaraaknalisema laudisega kaetud maja. See pärines 30ndatest ja iga selle maja tuba õhkas esimese eesti aja hõngu.

Elutuppa oli kaetud pidulaud ...

... ja sahver oli külluslik.

Alustasime nagu korralikud külastajad ikka suunaviitade järgi liikumist. Et ikka kõik läbi uurida ja vaadata. Olime käinud alles kolme talu hoovis, kuid meil oli seal kulunud juba oma 1,5 tundi. Alles siis jõudsime muuseumi plaani juurde ja avastasime, et oleme ikka alles nö alguses ja nii palju objekte on veel ees. Seega otsustasime tempot tõsta.

Kuid just siis sattusime, õigemini sattus Tarieli kaluritallu. Olime maja hoovil omavahel ettevaatamatult arutanud, et jälle üks tavaline talumaja - ei ole seal midagi uut ja huvitavat võrreldes eelmistega. Tarieli aga arvas, et noh, ta vaatab ikka korraks sisse. Kuid kohe kui ta tarre astus, hakkas sealt kostma maja tutvustavat jutuvada. Vabaõhumuuseumis räägivad iga taluhoone juures perenaisteks olevad prouad meile "oma talust". Selle kalurimaja juures olime teinud vea, et nimetasime seda tavaliseks ja nüüd kaitses ja kiitis perenaine õhinaga oma tarekest. Järgnesime Tarielile, sest tundus, et niipea ta sealt ei pääse ; )

Ja kokkuvõttes oli huvitav, kuigi kibelesime juba edasi. Aga saime teada, et kalurite majapidamised olid rikkamad ja uhkemad kui sisemaa omad. Nagu ka pildil näha, said kalurid osta või välismaalt kaasa tuua hoopis peenemaid asju kui talupojad. Näiteks ruudulisest kangast kardinaid. 

Tänasime ja liikusime edasi. Võtsime suuna vesiveskile (millel puudus vesi) ja poele, kus küll millestki puudus ei olnud : )

Alguses arvasime, et asjad riiulitel on vaid eksponaadid, kuid müüja ütles lahkelt, et siin on kõik hoopis müügiks. Väga ilusti, vana kujunduse järgi tehtud kaupadega oli sisustatud kogu pood. Nii et siit sai kaasa osta geniaalseid ja pealegi maitsvaid suveniire ; ) Siin oli kõike - vett, veini, õlut, šokolaadi, pastillaad, küpsiseid ja isegi aedvilja-seemneid.

Kuna kõhud olid meil juba üsna tühjaks läinud, siis ostsime endale toidumoona kaasa. Varpo ostis küpsiseid ja meie šokolaadi.

Ja ühe mõttetera saime ka poest kaasa.

Mõnuga küpsiseid mugides, mida onu Varpo meiega lahkelt jagas, jõudsime tuulikute juurde. 

Päike oli kivid nii soojaks kütnud, et nende vastu lihtsalt pidi selja suruma : )

Minu lemmiktaluks osutus Muhu talude kompleks. See oli taludest kõige värvikirkaim. Selle poolest oleks mulle ilmselt ka setu talu meeldinud, kuid selle ehitus ja ülesseadmine alles käis. 

Aga Muhu maalitud uste vastu ei saa miski. Nii ilusad värvid!

Ja siis veel selline tikitud sõnum seinal "Armastus ei väsi iial ära". Nii arvan mina ka! See mõte tõi tolle Muhu naise mulle kuidagi lähedale.

Järgmisel päeval sõitsime Paldiskisse. Keegi meist kolmest polnud seal kunagi varem käinud ning seega tundus kuidagi eksootilise sihtpunktina ; ) 

Kõigepealt külastasime Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi. Skulptori maja hävis sõjas, kuid tema kavandi järgi ehitatud väike maaliateljee maja on taastatud. Selline armas muinasjutu-majake. Kahjuks oli ka väljapanek kunstniku töödest üsna väike. Aktiivne muuseumi perenaine näitas meile siiski usinalt fotoalbumeid ja rääkis skulptori eluloo. Kuid fotomaterjal skulptuuridest endist oli kesine. Lahe oli vaid see, et kujudest oli tehtud 3D mudelid, mida sai ekraanil ise liigutada ja igast küljest vaadelda.

Edasi sõitsime pankrannikule ja Pakri tuletorni vaatama. Tuletorni lähedal pidasime ka väikse pikniku ja tundsime end tõeliste maismaa elanikena, kes mere äärde sattudes ahmivad sisse avarust, soolast maitset õhus ja igavest tuult mere kohal. Nii et pole imestada, et poistel hakkas pea veidi ringi käima ja nad hakkasid igasugu imelikke poose võtma :D

Vaateplatvormilt avanes selline vaade : ) ja kõikjal ümberringi olid varisemisohu märgid. Hiiglaslik paekivisein mõjus võimsalt ja tundus, et oleme jõudnud maailma servale nagu sellistes kohtades ikka.

Vaatasime ringi ka autodest ja inimestest tühjas linnas. Tahtsin teha mõned fotod arhitektuurist ja Tarieli sai peateel auto seisma jätta ning see ei häirinud mitte kedagi ; )

Meie reis Paldiskisse lõppes sellise ulmelise maastikuga. Pikniku ja pankrannikuga olime igati rahul, aga linn ise jäi veidi kesiseks. Olime oodanud vist midagi pöörasemat ; ) Igal juhul teame nüüd, mis kohast jutt, kui sõidame mööda Paldiski maanteed. Lahe oli jälle veidi rohkem Põhja-Eestit tundma õppida ja seltskond oli ka parim! Järgmise reisini siis : )

Lisa kommentaar

Suvine lugemine

15.08.2014

Mulle väga meeldib lugeda ja raamatukogust raamatuid laenutada, see on nagu üks osa lugemisprotsessist. Pelguranna raamatukogu oli juulis puhkusel ja see tähendas, et juuni lõpus kandsin koju virna raamatuid ja nautisin juba ette nende lugemist. Just suvine lugemine on minu jaoks alati kuidagi eriline. Igal suvel on kuidagi nii õnnestunud, et laenutatud raamatud tabavad ära just selle suve tunnetuse. Seda on veidi raske seletada ; ) Igal juhul puudutasid ka selle suve raamatud mu südames õigeid kohti. Nendes oli sametit, saepuru, varjuteatrit, rännakuid ja koduseid hetki. Eesti autorid Traat, Tungal ja Luik täiendasid üksteist kuidagi väga hästi. Ja peale selle avastasin ma raamatukogust tulles neid lauale virna seades, et seekordsed raamatud on ka toon toonis. Nii et täiuslik kombo! 

Suvisele lugemisele aitab kaasa ka valgus. Seda on nii palju! Leidsin ideaalse lugemiskoha oma toa rõduakna all tekil. Sinna paistab õhtupäike ja vahepeal saab unistavalt taevasse vaadata. See on ka Haiku lemmikkoht ja nii me seal koos istume ja naudime : )

Lisa kommentaar

Lucky Laika uus sari - Ametid

06.08.2014

Alustame uuesti sarjaga "Ametid". Vahepeal jäi see meil kuidgi soiku, kuigi huvi sarja vastu oli olemas. Sihtgrupp osutus isegi laiemaks kui lootsime, lisaks lastele kingiti ametite-sarja piltidega kruuse koolilõpetajatele ja uut ametit õppivatele inimestele. Aga küsimus oli tootmises (siis oli meie tootevalikus vaid kruusid). Nimelt leidsime, et ise kodus kruuse trükkida pole just eriti jätkusuutlik ; )

Kuna hakkasime justkui otsast peale, siis mõtlesime, et võiks ka pilte edasi arendada. Joonistasin pilte maalilisemas stiilis ja muutsin tegelased lasteks - enne olid nad sellised väiksed vanainimesed : )

Tahame kindlasti taas ka keraamikani jõuda, et lapsel (ja miks mitte ka täiskasvanutel) oleks oma unistuste ametiga kruus ja taldrik. Aga esimesed tooted selles uuendatud sarjas peaksid olema mäng ja tähestiku plakat / poster. Iga tähe juurde kuulub üks amet. Püüdsime valida huvitavaid ja samas populaarseid ameteid. Mõne tähe kohta leidus mitu lahedat elukutset, mõne keerulisema tähe puhul oli valik aga väike. Siit nad tulevad tähestiku järjekorras:

A nagu arst, ...

... B nagu baleriin, ...

... D nagu DJ, ...

... E nagu ehitaja, ...

... F nagu fotograaf, ...

... siis tulevad G nagu geenitehnoloog ja H nagu hävituslendur, keda ma just praegu joonistan ...

... peale seda tuleb veel palju igasuguseid tähti ja ameteid. Tähestiku lõpuosast on mul juba valmis:

P nagu politseinik, ...

 

... T nagu tuletõrjuja, ...

... ja Õ nagu õpetaja.

Kuna Eesti tähestikus on 27 tähte, siis on mul joonistada veel 18 pilti. Lemmikud nendest saavad olema ilmselt Š nagu šokolaadimeister, Ž nagu žonglöör ja Ü nagu ümbermaailmareisija. 

Lisa kommentaar

Meie päev

30.07.2014

Täna on meie päev - nii kohtumise kui ka pulma-aastapäev : ) Päikseline, palav ja selge, just selline on see päev olnud igal aastal. Vähemalt nii mulle tundub. Võibolla olen veidi pimesatud ; ) Kallis Tarieli, see 9 aastat koos Sinuga on olnud imeline!

Ilusat aastapäeva!!! Oleme seda juba nii mitu korda teineteisele täna soovinud ; )

Kinkisin Tarielile (tegelikult meile mõlemale) 3 aasta päeviku. Selles on iga päeva kohta üks küsimus ja mõlemad saavad kirjutada oma vastuse sellele ning jälgida siis kuidas see aastast aastasse muutub. Aga ma arvan, et me kirjutame sinna ka muid mõtteid ja emotsioone : ) Mina olen teada-tuntud grafomaan ja pean juba kaua aega päevikut. Kuid õnneks meeldis ka Tarielile koos päevikupidamise mõte - nii, et 1. jaanuarist 2015 alustame. Jei!

Kommentaarid (2)

Punased pelargooniumid

06.07.2014

Kohe kui me Pelguranda kolisime, oli mul soov rõdule punased pelargooniumid istutada, aga mõttest teoni läks veidi aega. Nüüd lõpuks on leekpunased pelargooniumid kenasti olemas ja kaunistavad mu väljavaadet!

Miks just punased ja miks just pelargooniumid? Aga sellepärast, et nendega on mul kuidagi eriline side. Mu vanaema kasvatas köögiaknal just neid lilli. Ja õiekobarate ilu ning veidi vänge lõhn meenutavad mulle lapsepõlve. Veel meenutavad need lilled mulle Pariisi. Seal olles ja linnatänavatel jalutades nägin palju neidsamu õisi aknalaudadel ja rõduääristel. Ning ma mõtlesin, et kui mul kunagi on rõdu, siis hakkavad ka seal õitsema pelargooniumid : )

See pilt on pärit mu näituse sarjast "Meie lugu ehk Kas sa Põltsamaa marmelaadi mäletad?", kus ma kujutan aastate kaupa enda ja Tarieli elu.

Nagu näha, panen ka oma raamatu illustratsioonidesse detaile elust : ) Pilt on pärit Janne Järva raamatust "Sõber on pärl".

Ka Haikule meeldib mu uus lill!

Lisa kommentaar

Lucky Laika uus sari - Minivili

30.06.2014

Lubage esitleda nelja esimest pilti Lucky Laika uuest sarjast Minivili. 

Selles sarjas keskendume väikestele ja seetõttu eriti armsatele ning loomulikult tervislikele puu- ja köögiviljadele. Igal pildil on detailselt kujutatud üks vili ning lisatud tutvustav tekst. Tegemist on täielikult visuaalse sarjaga. Ei mingeid muid alltekste, lihtsalt siiras looduse loomingu imetlemine. Süüa tehes ja vilju puhastades oleme tihti nende ilu lummuses. Me sööme tõesti silmadega ja miks mitte siis neid oma imetlusobjekte ka pildil kujutada. Eriti lahe nende piltide joonistamise juures oli see, et avastasin, viljade täiuslikkus peitub nende ebatäiuslikkuses. Nii et pilt sai valmis alles siis kui lisasin tomativarrele veidi roostepruune kuivamisjälgi ja maasikalehtedesse mõne sälgu või augukese ; )

Maasikas

See pilt on pühendatud meie heale sõbrale Liine Maasikale, kes hiljuti abiellus ja endale nii ilusa uue nime sai!

Botaaniliselt ei ole maasikas mari, vaid koguvili, mis koosneb paksenendu õiepõhjast ja sellele kinnitunud seemnetest. Kõige maitsvamad maasikad on keskmise suurusega, tugevalt lõhnavad ja erksat värvi.

Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat ja Euroopas ei tunta teda väga kaua. Maasikakasvatus sai siin hoo sisse alles 17. sajandil.

Maasikat peetakse armastuse, andestamise ja sõpruse sümboliks. Ja pulmas soovitatakse kindlasti alati maasikaid süüa :) Armastust maasikate vastu kinnitab ka see kui palju teda toitudes kasutatakse, nii tema hea maitse kui kauni väimuse tõttu.

Brüsseli kapsas

ehk rooskapsas on kaheaastane rohttaim, mida kasutatakse köögiviljana. Brüsseli kapsa peakesed võivad olla ümara, tõlvja või äraspidimunaja kujuga ning hele- või tumerohelised, mõnikord ka punakad. 

Selle täpne päritolu ei ole teada, kuid nimes, mis on kasutusel paljudes keeltes, võib aretuskohas üsna kindel olla. Esimesed viited brüsseli kapsa kasvatamise kohta pärinevad 18. saj. Belgiast, kust see levis ka Prantsusmaale, Inglismaale ja Ameerikasse.

Brüsseli kapsas on tavakapsast tugevama ja pisut mõrkjama maitsega. Ta sobib nagu peakapsaski suppidesse, ühepajatoitudesse, vormiroogadesse ja oma armsa välimuse tõttu ka tervete peakestena keedetult prae kõrvale, näiteks kartuli asemel.

Järgmine vili on Tarieli vaieldamatu lemmik ning kuulub asendamatuna tema toiduvalikusse.

Tomat

Tomat on botaaniliselt mari.

Ta pärineb Lõuna-Ameerikast, Peruu indiaanlased sõid tomatit juba 5. saj. enne Kristust. Euroopasse jõudis ta 16. saj. algul, mil teda kasvatati ilutaimena, sest tomati vilju peeti mürgiseks. Prantslased kutsusid tomatit tema südant meenutava kuju tõttu pomme d`amour ehk "armastuse õun", millest hiljem sai pomme d`or ehk "kuldne õun". Prantsusmaal sai tomat oma punase värvi tõttu ka revolutsiooni sümboliks - tomati söömine väljendas lojaalsust revolutsionääridele. 

Tomati populaarsusele aitas kaasa pitsa leiutamine 1880-ndate lõpus Itaalias. Kokk Napolis valmistas kuninganna Margarite auks pitsa trikoloori värvides: punane (tomat), valge (mozzarella juust) ja roheline (basiik). Selle nimeks sai Pizza Margarite, kõikide pitsade etalon.

Tomateid tasuks osta koos väädiga, siis säilivad maitseomadused kõige paremini. Neid on parim hoida toatemperatuuril (varrekohaga allapoole), sest külmkapis väheneb tomati toiteväärtus ja ka aroom.

Küüslauk

Küüslaugu sibul koosneb küüslauguküüntest, mis on ümbritsetud sibulasoomustest.

Küüslauk pärineb Kaug-Aasiast ja India põhjaosast. Ta on üks vanemaid kultuurtaimi, mida on kasvatud enam kui 5000 aastat. Vanad egiptlased pidasid küüslauku nõnda väärtuslikuks, et panid seda vaaraodele hauakambritesse kaasa. Vanad kreeklased kutsusid küüslauku "Haisvaks roosiks" ning andsid seda Olümpiamängudel sportlastele, et nad oleksid tugevad ja vastupidavad.

Euroopa folkloorist on pärit uskumus, et küüslauk hoiab vampiire eemale. Itaalias on siiani levinud usk, et küüslauguküüs lapse kaelas kaitseb teda kurja silma eest.

Küüslauku sobib tarvitada nii värskelt kui ka kuivatatuna. Küüslauk on universaalne maitseaine, mida kasutatakse kõikides teravamaitselistes toitudes ning ta on levinud ka ravimtaimena paljude haiguste ravimiseks.

Nii et head värsekete viljade vaatlemist ja nautimist kõigile!

Lisa kommentaar

Piibelehed

14.06.2014

Tarieli loeb soove mu silmadest. Ta tuli koju, üks käsi selja taga ja küsis, millist lõhna ma praegu kõige rohkem tunda tahaksin. Vastasin hajameelselt, et piibelehe. Ning mis te arvate, millised lilled ta selja tagant välja tõi?! 

Ma ei saa vist iialgi isu täis selle kumav-valgete õitega lille jahedast lõhnast. Ja isegi nende nimi kõlab nagu luuletus ... Kui meie pulmad oleks olnud kevadel, siis poleks pruudikimbu lillede valik keeruline olnud : )

Lisa kommentaar

Pelguranna kastanid

09.06.2014

Mulle väga meeldib elada Pelgurannas. Kui me kaks aastat tagasi siia kolisime, siis ikka muretsesime veidi, et kuidas siin kõik on jne. Meie, põlised lõunaeestlased, ja nüüd kolime Eesti kõige põhjapoolsemasse kohta. Aga meie üllatuseks on see kant hoopis pehmema kliimaga kui Tartu, kus me varem elasime. Talv on mahedam ning kevad ja suvi tulevad aeglasemalt, kuid kestavad kauem. Ka puud ja lilled õitsevad kevadeti kauem. Eriti sel aastal kui soe ilm vaheldus jahedada. Nii et sai kaua aega kastanite õitsemist nautida. Pelgurannas kasvab väga palju kastaneid ja kui nad siis ühel päeval oma õieküünlad särama löövad, siis võib hing kinni jääda - nii ilus on! Praeguseks on kõik puud oma õied juba maapinnale loovutanud, aga pildil säilivad need edasi.

Lisa kommentaar

Õpik ja mäng "Avasta minu maailm"

28.05.2014

Praegu olen raamatute illustreerimisse pausi teinud ja pühendun täielikult Lucky Laika jaoks uute piltide loomisele. Kuid illustreerimine on mul ikka südames, nii et küllap ma tulevikus taas ka selles vallas tegutsen.

Õpik ja lauamäng "Avasta minu maailm" on viimane minu illustreeritud töö, mis tegelikult juba tükk aega tagasi valmis sai. See valmis koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga TTÜ projekti "Erinevus rikastab" raames. Materjalide eesmärk on tutvustada põhikooli noortele mitmekesisuse (eriti puude) ja sallivuse teemasid.

Mina sain projekti illustraatoriks konkursi alusel : ) See töö oli huvitav kogemus, sest ma polnud varem puuetega inimeste maailmaga väga kokku puutunud. Projekti juhiks oli Helen Kask, õpiku autoriks Jane Pokk, mängu loojaks Triine-Liis Merbach ja kujundajaks Lii Lensment, kes kogu teksti ja pildimaterjali kenasti kokku kõlama pani. Lisaks olid nõuandjatena kaasatud eri- ja sotsiaalpedagoogika õppejõud. Nii et meeskond oli meil suur. 

Eriti lahe oli minu jaoks see, et esmakordselt valmis minu illustratsioonidega lauamäng - oli kihvt tunne oma piltidega mängu mängida!

Mäng sisaldab õppekaarte, millelt laps saab teada erinevate puudega inimeste abivahendite jms kohta. Minu lemmikud on viipekaardid, sest lihtsamad viiped jäävad kergesti meelde ja viibeldes rääkida on päris tore : )

Koos kujundaja Liiga lõime sõrmenditest musteri, mida Lii kasutas nii kaartide tagaküljel kui ka mängukarbi kaanel.

Õpikus käsitletakse erinevaid teemasid seoses eripärade ja puuetega.

Laps saab heita pilgu pimedate maailma, ...

... uurida Braille kirja (punktkirja), ...

... proovida koostada piktogrammidest oma päevaplaani, ...

... püüda leida tähendusi emotsiooni ikoonidele, ...

... ja proovida viibelda.

Õpiku tagakaanele on punktkirjas reljeefselt trükitud eesti keele tähestik, kirjavahemärgid ja numbrid, mille abil laps saab proovida, kuidas taolist kirja tunnetada / lugeda on.

Aitäh kõigile, kellega koostöös see huvitav materjal teoks sai! Loodan, et see toob kasu paljudele lastele õpetades neid märkama ja mõistma endast erinevaid lapsi.

Lisa kommentaar
1 2 3 4 5 Järgmine » Leitud: 148 tulemit | Kuvab 1-30 tulemit