Blogi

1 2 3 4 5 Järgmine » Leitud: 129 tulemit | Kuvab 1-30 tulemit
Atom RSS

Linnupiim

12.09.2014

Leidsin poest uue toote - Kalevi Linnupiima batooni. Nii lahe oli oma joonistust miniatuursel, kuid ikka nii säraval kujul näha : )

Avastasin, et ma polegi Linnupiima kohta postitust teinud, seega - voila!

2012. aastal valmisid koostöös reklaamibürooga Identity uued pakendid Kalevi Linnupiima kommidele. Suured tänud sujuva koostöö eest Ionel, Maret ja Egle! Protsess oli huvitav ja lennukas.

Peale kavandamist ja ideede esitamist kliendile, leidsime, et pildil võiks olla kujutatud üks muinasjutuline lind. Kuna kõik muinaslugudega seotav on nagu vesi minu veskile, siis oli seda pilti väga lahe teha. Joonistasin pildi muinasjutulinnust kahe toonis - oranž ja roosa. Vastavalt vanilje ja erineva täidisega kommide pakendi jaoks.  

 

Karpide puhul meeldib mulle eriti, et linnu sabasuled on reljeefsed ning said fooliotrükiga nii uhkelt särama löödud. Valgest taustalillede vahust toob kohtlakk mõned lilled kenasti esile ja kuldne kiri paneb kujundusele särava punkti. Karp nagu muinasjutt - nii seest kui väljast ; )

Lisa kommentaar

Balti kett 25!

23.08.2014

Ilusat Balti keti 25. aastapäeva kõigile!

2010. aastal joonistasin oma näituse "Meie lugu ehk Kas sa Põltsamaa marmelaadi mäletad?" jaoks pildi endast ja Balti ketis seisnud inimestest (aluseks tuntud foto). Iga näitusel olnud pilt tähistab üht aastat mu elus ja 1989. aastal oli Balti kett mu mälestuses kõige tähtsam sündmus. Nimelt igatsesin väga ka ketis seista, kuid meie pere ei sõitnud sinna. Oktoobrilapse vormis joonistasin end seetõttu, et irooniliselt just selle aasta sügisel sai terve meie klass tähekese rinda :(

Lisa kommentaar

Vabaõhumuuseumis ja Paldiskis

17.08.2014

Sellest tuleb nüüd üks pika pildireaga postitus. Need kaks päeva, mis veetsime Paldiskis ja Vabaõhumuuseumis, olid tegelikult juba juuli alguses, aga lahedatest hetkedest pole kunagi hilja kirjutada. Pealegi oli vahepeal ju nii troopiline ilm, et oleks olnud kuidagi kohatu jope ja mütsiga tehtud pilte üles panna ; )

Meil käis külas onu Varpo ja me võtsime temaga taas ette väikse Põhja-Eestiga tutvumise matka. Alustasime Eesti Vabaõhumuuseumist. Mina olin seal kunagi põhikooli ajal käinud, Tarielil ja Varpol oli see esmakordne külastus. Selliseid vaateid mäletasin ma tollest ajaks küll ...

Aga sellist kassi jaoks tehtud ukseauku küll ei mäletanud ; ) Nutikas talurahvas elas selles talus.

Madalate palkmajade vahel leidsime ka ühe kõrgema ja avaraaknalisema laudisega kaetud maja. See pärines 30ndatest ja iga selle maja tuba õhkas esimese eesti aja hõngu.

Elutuppa oli kaetud pidulaud ...

... ja sahver oli külluslik.

Alustasime nagu korralikud külastajad ikka suunaviitade järgi liikumist. Et ikka kõik läbi uurida ja vaadata. Olime käinud alles kolme talu hoovis, kuid meil oli seal kulunud juba oma 1,5 tundi. Alles siis jõudsime muuseumi plaani juurde ja avastasime, et oleme ikka alles nö alguses ja nii palju objekte on veel ees. Seega otsustasime tempot tõsta.

Kuid just siis sattusime, õigemini sattus Tarieli kaluritallu. Olime maja hoovil omavahel ettevaatamatult arutanud, et jälle üks tavaline talumaja - ei ole seal midagi uut ja huvitavat võrreldes eelmistega. Tarieli aga arvas, et noh, ta vaatab ikka korraks sisse. Kuid kohe kui ta tarre astus, hakkas sealt kostma maja tutvustavat jutuvada. Vabaõhumuuseumis räägivad iga taluhoone juures perenaisteks olevad prouad meile "oma talust". Selle kalurimaja juures olime teinud vea, et nimetasime seda tavaliseks ja nüüd kaitses ja kiitis perenaine õhinaga oma tarekest. Järgnesime Tarielile, sest tundus, et niipea ta sealt ei pääse ; )

Ja kokkuvõttes oli huvitav, kuigi kibelesime juba edasi. Aga saime teada, et kalurite majapidamised olid rikkamad ja uhkemad kui sisemaa omad. Nagu ka pildil näha, said kalurid osta või välismaalt kaasa tuua hoopis peenemaid asju kui talupojad. Näiteks ruudulisest kangast kardinaid. 

Tänasime ja liikusime edasi. Võtsime suuna vesiveskile (millel puudus vesi) ja poele, kus küll millestki puudus ei olnud : )

Alguses arvasime, et asjad riiulitel on vaid eksponaadid, kuid müüja ütles lahkelt, et siin on kõik hoopis müügiks. Väga ilusti, vana kujunduse järgi tehtud kaupadega oli sisustatud kogu pood. Nii et siit sai kaasa osta geniaalseid ja pealegi maitsvaid suveniire ; ) Siin oli kõike - vett, veini, õlut, šokolaadi, pastillaad, küpsiseid ja isegi aedvilja-seemneid.

Kuna kõhud olid meil juba üsna tühjaks läinud, siis ostsime endale toidumoona kaasa. Varpo ostis küpsiseid ja meie šokolaadi.

Ja ühe mõttetera saime ka poest kaasa.

Mõnuga küpsiseid mugides, mida onu Varpo meiega lahkelt jagas, jõudsime tuulikute juurde. 

Päike oli kivid nii soojaks kütnud, et nende vastu lihtsalt pidi selja suruma : )

Minu lemmiktaluks osutus Muhu talude kompleks. See oli taludest kõige värvikirkaim. Selle poolest oleks mulle ilmselt ka setu talu meeldinud, kuid selle ehitus ja ülesseadmine alles käis. 

Aga Muhu maalitud uste vastu ei saa miski. Nii ilusad värvid!

Ja siis veel selline tikitud sõnum seinal "Armastus ei väsi iial ära". Nii arvan mina ka! See mõte tõi tolle Muhu naise mulle kuidagi lähedale.

Järgmisel päeval sõitsime Paldiskisse. Keegi meist kolmest polnud seal kunagi varem käinud ning seega tundus kuidagi eksootilise sihtpunktina ; ) 

Kõigepealt külastasime Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi. Skulptori maja hävis sõjas, kuid tema kavandi järgi ehitatud väike maaliateljee maja on taastatud. Selline armas muinasjutu-majake. Kahjuks oli ka väljapanek kunstniku töödest üsna väike. Aktiivne muuseumi perenaine näitas meile siiski usinalt fotoalbumeid ja rääkis skulptori eluloo. Kuid fotomaterjal skulptuuridest endist oli kesine. Lahe oli vaid see, et kujudest oli tehtud 3D mudelid, mida sai ekraanil ise liigutada ja igast küljest vaadelda.

Edasi sõitsime pankrannikule ja Pakri tuletorni vaatama. Tuletorni lähedal pidasime ka väikse pikniku ja tundsime end tõeliste maismaa elanikena, kes mere äärde sattudes ahmivad sisse avarust, soolast maitset õhus ja igavest tuult mere kohal. Nii et pole imestada, et poistel hakkas pea veidi ringi käima ja nad hakkasid igasugu imelikke poose võtma :D

Vaateplatvormilt avanes selline vaade : ) ja kõikjal ümberringi olid varisemisohu märgid. Hiiglaslik paekivisein mõjus võimsalt ja tundus, et oleme jõudnud maailma servale nagu sellistes kohtades ikka.

Vaatasime ringi ka autodest ja inimestest tühjas linnas. Tahtsin teha mõned fotod arhitektuurist ja Tarieli sai peateel auto seisma jätta ning see ei häirinud mitte kedagi ; )

Meie reis Paldiskisse lõppes sellise ulmelise maastikuga. Pikniku ja pankrannikuga olime igati rahul, aga linn ise jäi veidi kesiseks. Olime oodanud vist midagi pöörasemat ; ) Igal juhul teame nüüd, mis kohast jutt, kui sõidame mööda Paldiski maanteed. Lahe oli jälle veidi rohkem Põhja-Eestit tundma õppida ja seltskond oli ka parim! Järgmise reisini siis : )

Lisa kommentaar

Suvine lugemine

15.08.2014

Mulle väga meeldib lugeda ja raamatukogust raamatuid laenutada, see on nagu üks osa lugemisprotsessist. Pelguranna raamatukogu oli juulis puhkusel ja see tähendas, et juuni lõpus kandsin koju virna raamatuid ja nautisin juba ette nende lugemist. Just suvine lugemine on minu jaoks alati kuidagi eriline. Igal suvel on kuidagi nii õnnestunud, et laenutatud raamatud tabavad ära just selle suve tunnetuse. Seda on veidi raske seletada ; ) Igal juhul puudutasid ka selle suve raamatud mu südames õigeid kohti. Nendes oli sametit, saepuru, varjuteatrit, rännakuid ja koduseid hetki. Eesti autorid Traat, Tungal ja Luik täiendasid üksteist kuidagi väga hästi. Ja peale selle avastasin ma raamatukogust tulles neid lauale virna seades, et seekordsed raamatud on ka toon toonis. Nii et täiuslik kombo! 

Suvisele lugemisele aitab kaasa ka valgus. Seda on nii palju! Leidsin ideaalse lugemiskoha oma toa rõduakna all tekil. Sinna paistab õhtupäike ja vahepeal saab unistavalt taevasse vaadata. See on ka Haiku lemmikkoht ja nii me seal koos istume ja naudime : )

Lisa kommentaar

Lucky Laika uus sari - Ametid

06.08.2014

Alustame uuesti sarjaga "Ametid". Vahepeal jäi see meil kuidgi soiku, kuigi huvi sarja vastu oli olemas. Sihtgrupp osutus isegi laiemaks kui lootsime, lisaks lastele kingiti ametite-sarja piltidega kruuse koolilõpetajatele ja uut ametit õppivatele inimestele. Aga küsimus oli tootmises (siis oli meie tootevalikus vaid kruusid). Nimelt leidsime, et ise kodus kruuse trükkida pole just eriti jätkusuutlik ; )

Kuna hakkasime justkui otsast peale, siis mõtlesime, et võiks ka pilte edasi arendada. Joonistasin pilte maalilisemas stiilis ja muutsin tegelased lasteks - enne olid nad sellised väiksed vanainimesed : )

Tahame kindlasti taas ka keraamikani jõuda, et lapsel (ja miks mitte ka täiskasvanutel) oleks oma unistuste ametiga kruus ja taldrik. Aga esimesed tooted selles uuendatud sarjas peaksid olema mäng ja tähestiku plakat / poster. Iga tähe juurde kuulub üks amet. Püüdsime valida huvitavaid ja samas populaarseid ameteid. Mõne tähe kohta leidus mitu lahedat elukutset, mõne keerulisema tähe puhul oli valik aga väike. Siit nad tulevad tähestiku järjekorras:

A nagu arst, ...

... B nagu baleriin, ...

... D nagu DJ, ...

... E nagu ehitaja, ...

... F nagu fotograaf, ...

... siis tulevad G nagu geenitehnoloog ja H nagu hävituslendur, keda ma just praegu joonistan ...

... peale seda tuleb veel palju igasuguseid tähti ja ameteid. Tähestiku lõpuosast on mul juba valmis:

P nagu politseinik, ...

 

... T nagu tuletõrjuja, ...

... ja Õ nagu õpetaja.

Kuna Eesti tähestikus on 27 tähte, siis on mul joonistada veel 18 pilti. Lemmikud nendest saavad olema ilmselt Š nagu šokolaadimeister, Ž nagu žonglöör ja Ü nagu ümbermaailmareisija. 

Lisa kommentaar

Meie päev

30.07.2014

Täna on meie päev - nii kohtumise kui ka pulma-aastapäev : ) Päikseline, palav ja selge, just selline on see päev olnud igal aastal. Vähemalt nii mulle tundub. Võibolla olen veidi pimesatud ; ) Kallis Tarieli, see 9 aastat koos Sinuga on olnud imeline!

Ilusat aastapäeva!!! Oleme seda juba nii mitu korda teineteisele täna soovinud ; )

Kinkisin Tarielile (tegelikult meile mõlemale) 3 aasta päeviku. Selles on iga päeva kohta üks küsimus ja mõlemad saavad kirjutada oma vastuse sellele ning jälgida siis kuidas see aastast aastasse muutub. Aga ma arvan, et me kirjutame sinna ka muid mõtteid ja emotsioone : ) Mina olen teada-tuntud grafomaan ja pean juba kaua aega päevikut. Kuid õnneks meeldis ka Tarielile koos päevikupidamise mõte - nii, et 1. jaanuarist 2015 alustame. Jei!

Kommentaarid (2)

Punased pelargooniumid

06.07.2014

Kohe kui me Pelguranda kolisime, oli mul soov rõdule punased pelargooniumid istutada, aga mõttest teoni läks veidi aega. Nüüd lõpuks on leekpunased pelargooniumid kenasti olemas ja kaunistavad mu väljavaadet!

Miks just punased ja miks just pelargooniumid? Aga sellepärast, et nendega on mul kuidagi eriline side. Mu vanaema kasvatas köögiaknal just neid lilli. Ja õiekobarate ilu ning veidi vänge lõhn meenutavad mulle lapsepõlve. Veel meenutavad need lilled mulle Pariisi. Seal olles ja linnatänavatel jalutades nägin palju neidsamu õisi aknalaudadel ja rõduääristel. Ning ma mõtlesin, et kui mul kunagi on rõdu, siis hakkavad ka seal õitsema pelargooniumid : )

See pilt on pärit mu näituse sarjast "Meie lugu ehk Kas sa Põltsamaa marmelaadi mäletad?", kus ma kujutan aastate kaupa enda ja Tarieli elu.

Nagu näha, panen ka oma raamatu illustratsioonidesse detaile elust : ) Pilt on pärit Janne Järva raamatust "Sõber on pärl".

Ka Haikule meeldib mu uus lill!

Lisa kommentaar

Lucky Laika uus sari - Minivili

30.06.2014

Lubage esitleda nelja esimest pilti Lucky Laika uuest sarjast Minivili. 

Selles sarjas keskendume väikestele ja seetõttu eriti armsatele ning loomulikult tervislikele puu- ja köögiviljadele. Igal pildil on detailselt kujutatud üks vili ning lisatud tutvustav tekst. Tegemist on täielikult visuaalse sarjaga. Ei mingeid muid alltekste, lihtsalt siiras looduse loomingu imetlemine. Süüa tehes ja vilju puhastades oleme tihti nende ilu lummuses. Me sööme tõesti silmadega ja miks mitte siis neid oma imetlusobjekte ka pildil kujutada. Eriti lahe nende piltide joonistamise juures oli see, et avastasin, viljade täiuslikkus peitub nende ebatäiuslikkuses. Nii et pilt sai valmis alles siis kui lisasin tomativarrele veidi roostepruune kuivamisjälgi ja maasikalehtedesse mõne sälgu või augukese ; )

Maasikas

See pilt on pühendatud meie heale sõbrale Liine Maasikale, kes hiljuti abiellus ja endale nii ilusa uue nime sai!

Botaaniliselt ei ole maasikas mari, vaid koguvili, mis koosneb paksenendu õiepõhjast ja sellele kinnitunud seemnetest. Kõige maitsvamad maasikad on keskmise suurusega, tugevalt lõhnavad ja erksat värvi.

Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat ja Euroopas ei tunta teda väga kaua. Maasikakasvatus sai siin hoo sisse alles 17. sajandil.

Maasikat peetakse armastuse, andestamise ja sõpruse sümboliks. Ja pulmas soovitatakse kindlasti alati maasikaid süüa :) Armastust maasikate vastu kinnitab ka see kui palju teda toitudes kasutatakse, nii tema hea maitse kui kauni väimuse tõttu.

Brüsseli kapsas

ehk rooskapsas on kaheaastane rohttaim, mida kasutatakse köögiviljana. Brüsseli kapsa peakesed võivad olla ümara, tõlvja või äraspidimunaja kujuga ning hele- või tumerohelised, mõnikord ka punakad. 

Selle täpne päritolu ei ole teada, kuid nimes, mis on kasutusel paljudes keeltes, võib aretuskohas üsna kindel olla. Esimesed viited brüsseli kapsa kasvatamise kohta pärinevad 18. saj. Belgiast, kust see levis ka Prantsusmaale, Inglismaale ja Ameerikasse.

Brüsseli kapsas on tavakapsast tugevama ja pisut mõrkjama maitsega. Ta sobib nagu peakapsaski suppidesse, ühepajatoitudesse, vormiroogadesse ja oma armsa välimuse tõttu ka tervete peakestena keedetult prae kõrvale, näiteks kartuli asemel.

Järgmine vili on Tarieli vaieldamatu lemmik ning kuulub asendamatuna tema toiduvalikusse.

Tomat

Tomat on botaaniliselt mari.

Ta pärineb Lõuna-Ameerikast, Peruu indiaanlased sõid tomatit juba 5. saj. enne Kristust. Euroopasse jõudis ta 16. saj. algul, mil teda kasvatati ilutaimena, sest tomati vilju peeti mürgiseks. Prantslased kutsusid tomatit tema südant meenutava kuju tõttu pomme d`amour ehk "armastuse õun", millest hiljem sai pomme d`or ehk "kuldne õun". Prantsusmaal sai tomat oma punase värvi tõttu ka revolutsiooni sümboliks - tomati söömine väljendas lojaalsust revolutsionääridele. 

Tomati populaarsusele aitas kaasa pitsa leiutamine 1880-ndate lõpus Itaalias. Kokk Napolis valmistas kuninganna Margarite auks pitsa trikoloori värvides: punane (tomat), valge (mozzarella juust) ja roheline (basiik). Selle nimeks sai Pizza Margarite, kõikide pitsade etalon.

Tomateid tasuks osta koos väädiga, siis säilivad maitseomadused kõige paremini. Neid on parim hoida toatemperatuuril (varrekohaga allapoole), sest külmkapis väheneb tomati toiteväärtus ja ka aroom.

Küüslauk

Küüslaugu sibul koosneb küüslauguküüntest, mis on ümbritsetud sibulasoomustest.

Küüslauk pärineb Kaug-Aasiast ja India põhjaosast. Ta on üks vanemaid kultuurtaimi, mida on kasvatud enam kui 5000 aastat. Vanad egiptlased pidasid küüslauku nõnda väärtuslikuks, et panid seda vaaraodele hauakambritesse kaasa. Vanad kreeklased kutsusid küüslauku "Haisvaks roosiks" ning andsid seda Olümpiamängudel sportlastele, et nad oleksid tugevad ja vastupidavad.

Euroopa folkloorist on pärit uskumus, et küüslauk hoiab vampiire eemale. Itaalias on siiani levinud usk, et küüslauguküüs lapse kaelas kaitseb teda kurja silma eest.

Küüslauku sobib tarvitada nii värskelt kui ka kuivatatuna. Küüslauk on universaalne maitseaine, mida kasutatakse kõikides teravamaitselistes toitudes ning ta on levinud ka ravimtaimena paljude haiguste ravimiseks.

Nii et head värsekete viljade vaatlemist ja nautimist kõigile!

Lisa kommentaar

Piibelehed

14.06.2014

Tarieli loeb soove mu silmadest. Ta tuli koju, üks käsi selja taga ja küsis, millist lõhna ma praegu kõige rohkem tunda tahaksin. Vastasin hajameelselt, et piibelehe. Ning mis te arvate, millised lilled ta selja tagant välja tõi?! 

Ma ei saa vist iialgi isu täis selle kumav-valgete õitega lille jahedast lõhnast. Ja isegi nende nimi kõlab nagu luuletus ... Kui meie pulmad oleks olnud kevadel, siis poleks pruudikimbu lillede valik keeruline olnud : )

Lisa kommentaar

Pelguranna kastanid

09.06.2014

Mulle väga meeldib elada Pelgurannas. Kui me kaks aastat tagasi siia kolisime, siis ikka muretsesime veidi, et kuidas siin kõik on jne. Meie, põlised lõunaeestlased, ja nüüd kolime Eesti kõige põhjapoolsemasse kohta. Aga meie üllatuseks on see kant hoopis pehmema kliimaga kui Tartu, kus me varem elasime. Talv on mahedam ning kevad ja suvi tulevad aeglasemalt, kuid kestavad kauem. Ka puud ja lilled õitsevad kevadeti kauem. Eriti sel aastal kui soe ilm vaheldus jahedada. Nii et sai kaua aega kastanite õitsemist nautida. Pelgurannas kasvab väga palju kastaneid ja kui nad siis ühel päeval oma õieküünlad särama löövad, siis võib hing kinni jääda - nii ilus on! Praeguseks on kõik puud oma õied juba maapinnale loovutanud, aga pildil säilivad need edasi.

Lisa kommentaar

Õpik ja mäng "Avasta minu maailm"

28.05.2014

Praegu olen raamatute illustreerimisse pausi teinud ja pühendun täielikult Lucky Laika jaoks uute piltide loomisele. Kuid illustreerimine on mul ikka südames, nii et küllap ma tulevikus taas ka selles vallas tegutsen.

Õpik ja lauamäng "Avasta minu maailm" on viimane minu illustreeritud töö, mis tegelikult juba tükk aega tagasi valmis sai. See valmis koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga TTÜ projekti "Erinevus rikastab" raames. Materjalide eesmärk on tutvustada põhikooli noortele mitmekesisuse (eriti puude) ja sallivuse teemasid.

Mina sain projekti illustraatoriks konkursi alusel : ) See töö oli huvitav kogemus, sest ma polnud varem puuetega inimeste maailmaga väga kokku puutunud. Projekti juhiks oli Helen Kask, õpiku autoriks Jane Pokk, mängu loojaks Triine-Liis Merbach ja kujundajaks Lii Lensment, kes kogu teksti ja pildimaterjali kenasti kokku kõlama pani. Lisaks olid nõuandjatena kaasatud eri- ja sotsiaalpedagoogika õppejõud. Nii et meeskond oli meil suur. 

Eriti lahe oli minu jaoks see, et esmakordselt valmis minu illustratsioonidega lauamäng - oli kihvt tunne oma piltidega mängu mängida!

Mäng sisaldab õppekaarte, millelt laps saab teada erinevate puudega inimeste abivahendite jms kohta. Minu lemmikud on viipekaardid, sest lihtsamad viiped jäävad kergesti meelde ja viibeldes rääkida on päris tore : )

Koos kujundaja Liiga lõime sõrmenditest musteri, mida Lii kasutas nii kaartide tagaküljel kui ka mängukarbi kaanel.

Õpikus käsitletakse erinevaid teemasid seoses eripärade ja puuetega.

Laps saab heita pilgu pimedate maailma, ...

... uurida Braille kirja (punktkirja), ...

... proovida koostada piktogrammidest oma päevaplaani, ...

... püüda leida tähendusi emotsiooni ikoonidele, ...

... ja proovida viibelda.

Õpiku tagakaanele on punktkirjas reljeefselt trükitud eesti keele tähestik, kirjavahemärgid ja numbrid, mille abil laps saab proovida, kuidas taolist kirja tunnetada / lugeda on.

Aitäh kõigile, kellega koostöös see huvitav materjal teoks sai! Loodan, et see toob kasu paljudele lastele õpetades neid märkama ja mõistma endast erinevaid lapsi.

Lisa kommentaar

Lilleline kompott

18.05.2014

Nagu mul juba traditsiooniks on saanud, kogun ma maikuus, kui õitseb kõige rohkem lilli, neid ilusaid ja värskeid õisi oma fotoka abil. Kasutan neid lillevaipu ja üksikuid õisi tihti oma piltide taustadena ning mul on erinevaid lilli ja pindu juba päris palju kogunenud. Ka sel aastal täiendasin oma lillefaktuuride varusid õitega, mida mul veel ei olnud. Lubage esitleda:

haruldased kahvaturoosad meelespead, ...

... sametlillad võõrasemad, ...

... tavalised meelespead, ...

... mururoosid, mida meie maja murul õitseb lugematul arvul ...

... ja imearmsad väiksed jänesekapsa õied.

Käisime lillepiltide jahil koos Tarieli ja Haikuga : )

Lisa kommentaar

Veel üks ilus pood ...

16.05.2014

... müüb Lucky Laika asju.

Hiljuti avas Pärnus uksed uus kena pood Woolmint. Nagu nimigi ütleb pakutakse seal lõnga ja muid käsitöötarvikuid müügiks. Aga eriliseks teeb poe see, et sisekujundus on väga armas ja hubane - nii et tekib tahtmine seal kauem aega veeta : )

Lisa kommentaar

Naiselikud vanasõnad

13.05.2014

Vaatasime oma vanasõna pildid üle ja leidsime, et enamus neist kujutab meestegelasi. Nii et me hakkasime teadlikult naiste kohta käivaid vanasõnu otsima. Ja leidsime ka.

"Üks õun päevas kaotab ihuvaevad" - see vanasõna oli meil juba ammu  valmis vaadatud, kuid me polnud leidnud sobivat looma seda illustreerima. Tarieli arvas, et pildil peaks olema loom, kes ka ise armastab õunu süüa. Nii tal turgataski pähe metskits. Ja mul tuli kohe pilt silme ette õrnast ja leebest metskits-medõest : ) 

Selle metskitse pildiga peaksid välja tulema ka Lucky Laika uued ehted. 

Järgmine tore vanasõna on "Naisterahva töö ei lõpe iial otsa". Tegelikult on see pikem vanasõna (Naisterahva töö ja märahobuse mäletsemine ei lõpe iial otsa), kuid me kasutasime lühemat varianti sellest. Et pildil peaks olema emalikult soe ja suur siga koos oma põrsakesega oli ka kohe alguses selge.

Siga on ka üks neist loomadest, keda inimesed meie vanasõna piltidele on soovinud.

Lisa kommentaar

Lucky Laika uued edasimüüjad

06.05.2014

Kohe-kohe algab Lucky Laika suvehooaeg. Juba usinasti valmistume selleks ja sellepärast on nii kiire olnud, et mu blogisse on jäänud korralik auk. Kuid püüan edaspidi tublim olla! Vahepeal on meie edasimüüjate nimekiri mitme lahedaid poe võrra täienenud. Nüüd võib meie asju leida lisaks Tallinnale, Tartule, Pärnule juba ka Haapsalus ja Saaremaal. 

Minu suvises lemmiklinnas Haapsalus on selline ilus sisustuspood nagu "Ringiääres" ning seal on meie asjad ka väga kenasti välja pandud.

Nii et kui Haapsallu satute, siis astuge sellesse ilusasse poodi sisse : )

Lisa kommentaar

"Te võite tulistada, ...

17.04.2014

... aga ma palun, ilma pauguta!" ütleb Leida Rammo filmis "Noor pensionär", sest tema mees Leopold kardab pauku. Nii võin nüüd ka mina öelda. Käisime Tarieliga Tallinna Taktikalise Laskmise Keskuses tulistamas. Ehtsad relvad ja ehtsad kuulid ning veel kõige ehtsamad paugud. Lasketiiru ruum oli betoonist põrandaga ja sealt kõlasid kõik lasud ikka korralikult vastu. Kõrvaklappidest ei olnud väga palju abi ; ) Aga väga-väga lahe ja võimas kogemus oli see igal juhul - nii et soovitan kindlasti proovida!

Tarieli kinkis mulle sünnipäevaks tulistamise paketi "Spetsialist", olles enne nagu muuseas uurinud (et ma midagi aimata ei osanud), et kas ma tahaksin elus proovida päris relvast tulistada. Vaatasime mingit filmi rohke tulevahetusega ning ma ütlesin, et jaa, muidugi tahaks : ) Sest filmides tundub tulistamine nii lihtne ja cool. Aga tõeliselt relva käes hoida ja tulistada on ikka hoopis midagi muud. Kuuli jõud ikka vägev - minul tekkis suur aukartus relvade vastu.

Kokku oli paketis 6 erinevat relva ja 60 lasku. Tarieli otsis välja mu lemmikkangelased, kes just neid relvi kasutasid.

Esimene relv oli Jason Bourne`i Sigsauer SP2022, mis tegi väga-väga-väga tugevat pauku ning ka Tarieli, kes seisis mu selja taga ja pildistas, ütles, et paugud on julmad. Kolmandat relva instruktori käest enda kätte võttes tundsin, et mulle juba aitab. Adrenaliini tase oli ülikõrge ja kõrvad huugasid. Kui instruktor ütles, et relvad lähevad järjest võimsamaks, siis tekkis küll hull tunne, et kui võimsaks saab veel minna? Minu jaoks olid juba püstolid ja karabiin seda piisavalt. 

Kõige rohkem meeldisid mulle 5 lasku revolvrist (Smith&Wesson model 38). Paugud olid kerged ja tagasilööki peaaegu ei olnud. Sihtida oli ka mõnus. Lahe oli teada, et ka Bruce Willis (minu lemmik läbi aegade) tulistas John Mcclane`na just sellest relvast.

Kolmandana tuli tulistada M4 Karabiinist. Selle pauk oli veel tugevam kui Sigsaueril ja tagasilöök ka tugevam. Relvast oli ettenähtud 10 lasku. Ma suutsin teha 3 : ) Instruktor oli nii kena ja lasi Tarielil need ülejäänud 7 lasku teha (kuigi üldiselt on ettenähtud, et ühte paketti saab kasutada vaid üks inimene). Nii et Tarieli tulistaski ja tuli välja, et nii on paugud isegi hullemad, kui sa seisad tulistaja taga ja ei tea, millal ta päästikule vajutab.

Oma viimased lasud tegin Kalašnikovist ja siis läksin ruumist välja puhkama. Tarieli lõpetas Kalašnikovi 30 lasuga ning maailma suurima ja raskeima püstoli ühe lasuga Desert Eagle 50`st. Seda relva hoidsin mina vaid käes (vt ülespoole) - see oli tõesti raske. Agent Smith`le igati vääriline relv.

Ja siin on meie sihtmärk - väga hästi sihitavad olid kõik relvad. Nii et tabasime hästi ja saime instruktorilt kiita ka. Siit puuduvad pumppüssi ("Mr room cleaner") ja Kalašnikovi kuuliaugud, sest nendest lasime mujale.

Lisa kommentaar

Hirmul on suured silmad ...

23.03.2014

... see vanasõna meenub mulle ikka, kui hambaarsti või mõne muu arsti juurde lähen. Algul jalad veidi värisevad ja näed kõike võimendatult, justkui oleksid silmad tõesti suuremad ; ) Aga pärast edukat arstilkäiku lahkun kerge ja rõõmsa südamega ning on tunne nagu oleksid mulle vahepeal tiivad kasvanud.

Just selle tunde ajel joonistasin järgmise Lucky Laika vanasõna sarja pildi. Arutasime, kes võiks olla seeb arglik ja suuresilmne loom ning Tarieli pakkus välja leemuri. Mulle kerkis kohe silme ette must-valge kasuka ja vöödilise sabaga elukas. Netist leemuri pilte uurides selgus, et Tarieli mõtles hoopis väikest hiirleemurit, kellel on tõesti hiigelsuured silma ja naljakad nupu kujulised sõrmeotsad. Armas hiirleemur hakkas mulle kohe väga meeldima. Tarieli pakkus veel, et loomake võiks kanda šotiruudulist ülikonda ja see sobis igati, sest punane toon tekitab veidi äreva tunde ; )

Siin saab näha, kuidas loomake mu sõrmede all kuju võttis. Algul oli ta päris hamstri moodi ...

... siis muutus millegipärast kassiks ...

... ja alles siin hakkas sarnanema hiirleemuriga, kuid ta silmad olid veel ikka teineteisest liiga kaugel. Ausalt öeldes mulle endale meeldis see variant päris hästi. Ta oleks siin nagu mingi raamatutegelane - selline, kes närviliselt sõrmi liigutades omaette pomiseb: "Omg, omg, omg!!!"

Liigutasin silmad siiski rohkem lähestikku ning lisasin peeni musti karvakesi ning valmis ta oligi.

Lisa kommentaar

Mehed muinasjuttudes

19.03.2014

Juba mõni aeg tagasi said mul valmis järgmised kolm pilti Lucky Laika sarjale "Must-valged muinasjutud". Kui sarja esimestel piltidel kujutasin kolme kaunitari, siis järgmisena tahtsin nende kõrvale seada kolm vaprat meest. Muinaslugusid uurides selgus, et see polegi nii lihtne, tuntud muinasjuttudes esineb meespeategelasi üsna harva. Enamasti on loo keskseteks tegelasteks printsessid ja kuningannad. Kuid ma siiski leidsin kolm vägevat karakterit. Lubage esitleda:

Esimene kuri kangelane selles muinasjutu sarjas - Surematu Kaštšei. Tema on nii vägev karakter, et teda tuntakse mitme erineva vene muinasjutu kaudu. Ta suudab lennata, muuta end rongaks ning teda on raske tappa - Kaštšei surm peitub nõelas, mis omakorda peitub munas, mis on pardis, mid on jäneses, mis on kirstus, mis on kõrge tamme otsas Kaštšei valve all.

 
Väike Mukk, kes lisaks võlutuhvlitele ja -kepile leiab võluviigimarjad, mille söömisel saab nina ja kõrvu kasvatada-kahandada.
 

Ja vahva rätsep, kelle mõistus on terav kui nõel ja kes lööb 7 ühe hoobiga ning abiellub kuningatütrega. Teda joonistasin ma kolmest karakterist kõige kauem, võibolla on põhjus selles, et mu õmblusoskused on üsna kesised ; )

Lisa kommentaar

Minu ema

15.03.2014

Joonistasin emale sünnipäevaks pildi temast. Aluseks võtsin ema tehtud foto temast endast. Lisasin fotosid lilledest ja joonistasin pilti kohati üle. Sellist tehnikat polnud ma varem proovinud, seega oli huvitav katsetada. Joonistades mõlkusid meeles Olivia Saare suvised luuleread:

Päevad pärnalõhnalised,

kuuselt kukub vaik,

tulikate tulekumast

rohus lõõmav laik ...

Lisa kommentaar

Sinitihased

03.03.2014

Vahepeal joonistasin veel ühe kevadekuulutajate pildi. Paar nädalat tagasi lendas mu akna taha rõdu äärele armas sinitihane ja kiikas tuppa. See rõõmus helekollane ja sinine värvilaik hallis päevas jäi südamesse ja nõudis pildile pääsemist. Tahtsin nagunii Lucky Laika jaoks uut vanasõna-pilti joonistada ning nuputasin, milline vanasõna sellele linnukesele sobiks. Tahtsin joonistada kahte lindu, seega pidi vanasõna olema seotud armastusega. Lõpuks leidsingi sobivad - Igal pool on hea, kodus kõige parem. See vanasõna käib paljuski Tarieli ja minu kohta, sest meile meeldib väga kodus olla : )

Alustasin joonistamist samal õhtul, mil Kiievis toimusid kõige verisemad sündmused. Lindude Ukraina lipu toonides kuued omandasid siis veel eriti sümboolse tähenenduse. Üks sinitihane lendas ka järgmisel päeval korra mu juurde ja piilus jälle aknast sisse, otsekui tahtes näha, kuidas pilt temast edeneb ...

Lisa kommentaar

Märtsijänesed!

01.03.2014

Täna tuli vallatu päiksesära ja sinise taevaga märtsikuu. Kopli park oli linnulaulu täis kui me Tarieli ja Haikuga seal jalutasime. Ja oravaid nägime täna jälle üle pika aja! Siis tulid mulle meelde kõik armsad märtsijänesed, keda ma olen joonistanud - lasen neil kõigil siia postitusse kokku tulla ; )

Esimene jänes, kelle joonistasin, oli inspireeritud Carroll`i Valgest Küülikust ja Märtsijänesest, sellepärast on tal nii uur kui teekann käes.

Teise jänese joonistasin tellimusel. Üks käsitööga tegelev ettevõtja sai omakorda inspiratsiooni ülal olevast pildist ning soovis tiivulist jänest, heegelnõela ja kaardimastidega.

Ja kolmas jänes oligi Lucky Laikale vanasõnade sarja esimene loom. See armas väike valge jänes (samuti Caroll`i Valge Küüliku ainetel) on meile head õnne toonud ja üht minu lemmik-vanasõna sõnumina maailma laiali kandnud "Kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses".

Väga lahe on see, et see jänes on omakorda inspireerinud Gerda Undot, kes joonistas sellest pildist oma variandi : )

Lisa kommentaar

Rahvusraamatukogus joonistamas

16.02.2014

Eile käisime Tarieliga Rahvusraamatukogus lastele vanasõnadest rääkimas, pilte näitamas ja koos nendega joonistamas. Rahvusraamatukogus olid lahtiste uste päevad ning selle ürituse raames meid esinema kutsutigi. Rääksime lastele veidi vanasõnadest, näitasime videot sellest, kuidas valmib üks digimaal ning jagasime neile postkaarte ja värvimiseks paberid vanasõna piltide tegelastega. Siis asusin mina digilaual visandama üht looma, keda lapsed välja pakkusid, et näidata ka reaalselt, kuidas ma töötan. Valisin pakutud loomadest välja ükssarviku. Lapsed hakkasid usinalt värvima ning minu tööd jälgisid esialgu vaid nende vanemad. 

 

 

Kõige rohkem meeldis lastele vist aga hoopis see osa, mis sündis spontaanselt. Nimelt sai lastel värvimisest isu täis ja nad kogunesid Tarieli julgustamise saatel minu selja taha jälgima, kuidas ma joonistan. Küsisin nendelt nõu, kuidas pilti edasi joonistada ning sain neilt palju soovitusi nii värvide kui ka tegelaste osas. Nad läksid järjest rohkem hoogu ja mul oli tegemist, et järgi jõuda : )

Päris huvitav ja esmakordne kogemus ka mulle endale digilauaga välja tulla. 

Laste värvitud tegelased.

Lisa kommentaar

Lucky Laika nagid

07.02.2014

Veebruarikuu "Kodu ja aia" numbris on väike nupuke meie nagidest. Aitäh peatoimetaja Piret Veigelile meid märkamast! Nagidel on eelmisel aastal Hooandjast saadud hoog endiselt sees ja loodame, et need jõuavad paljude inimeste seinale : )

Lisa kommentaar

Blogi sünnipäev

30.01.2014

Täna saab 3 aastat päevast, mil avasin oma blogi. Ja selle aja jooksul on blogi pidamisest saanud minu elu lahutamatu osa. Ma ei postita tihti, kuid mulle meeldib seda teha. Hea on kirjutada oma elu olulistest hetkedest, töödest ja asjadest, mis liigutavad mu südant. Lemmikosa on fotode valimine ja loole lisamine. Ja muidugi meeldib mulle väga ka seda teiega, armsad lugejad, jagada!

Blogima innustas ja julgustas mind Tarieli. Kui ta mulle veebilehte tegi, küsis ta, et kas ma tahan ka blogi pidama hakata. Ja mina ütlesin esimese hooga, et kindlasti mitte, sest ma polnud kindel, kas tahan oma elu ja tegemisi netiavarustesse paisata. Kuid Tarieli arvas, et see võikski olla rohkem loominguline koht, kus näitan ja kirjutan oma töödest. "See meeldib inimestele," ütles ta. Olin siis esimesi samme tegev illustraator ja loomulikult tahtsin, et minu pildid jõuaksid inimesteni.

Nii ma siis vaikselt hakkasingi blogima ja oma joonistusi näitama koos väikese jutuga nende saamisloost jne. Kord ütles mulle üks mu blogi lugenud sõber, et sa, Olivia, peaksid ka iseennast oma blogis näitama. "See meeldib inimestele," ültes ta julgustavalt. Pidasin veidi aru ja võtsin ka tema nõu kuulda ; ) Nagu iga naine olen ka mina veidi edev ning nagu te vist juba aru saite, mõjub mulle eelpool mainitud lause ; )

Nüüdseks tean, et mul on oma väike armas lugejaskond ja see on nii tore. Aitäh teile, et elate mulle kaasa! 

P.S. Pildid on kevadised ja suvised, sest juba suur igatsus on mõlema järele.

Lisa kommentaar

Näitus Pärnu Haiglas

25.01.2014

Lucky Laika "Vanasõnade" näitus rändab mööda Eestit. Juba jaanuari alguses panime selle üles Pärnu Haiglas. Enne seda, novembris-detsembris, oli näitus Rakvere Teatris. Mul on väga hea meel, et näitus just haiglasse jõudis. Loodetavasti toob see seal rõõmu paljudele inimestele ja aitab nende argipäeva rõõmsamaks muuta. Tänud turundusspetsialist, Errit Kuldkepile, kes meid Pärnu Haiglasse kutsus ja seal kenasti vastu võttis.

Näitus jääb Pärnu Haigla kohvikus avatuks märtsi alguseni.

Lisa kommentaar

Imelist uut aastat!

05.01.2014

Aastavahetuse särava hetke veetsime taas Haapsalus sõprade juures. Toimus sünnipäeva- ja aastavahetuse pidu üheaegselt. Oli ilus, pidulik, lõbus ja tantsuline olemine. Raketid ja šampusekorgid lendasid taevasse otse mere ääres. Nii et pidi ette vaatama, et mitte vette sulpsatada ; ) Kuid nii mõnusalt sooja talve puhul poleks selleski vast väga hullu olnud. Sellest inspireeritult ennustasime Tarieliga, et järgmisel aastal on ilm veelgi soojem ja kogu pidu toimub rannas.

Seniks nautisime peomelu siiski toas. Rääkisime juttu, ...

... mängisime pilli, ...

... lugesime ennustusi uueks aastaks ...

... ja tantsisime.

Ja olime kaua üleval - nii nagu uue aasta ööl ikka olema peab.

Hommik tervitas meid kauni merevaatega. Tunne on, et tuleb taas rõõmus ja teguderohke ning ilu täis aasta! 

Lisa kommentaar

Hea aasta

30.12.2013

On olnud väga põnev ja hea see aasta, mis kannab numbrit 2013. Varem pole ma seda teinud, kuid sel korral mõtlesin kokku lugeda oma sellel aastal tehtud tööd. Teinekord on siis hea vaadata, mida ja millal tegin. Blogi on selle poolest väga tänuväärne, et siin on koos nii pildid kui tekst.

Niisiis minu sellel aastal tehtud tööd:

* 5 näitust. Lucky Laika näitus "Vanasõnad" oli üleval 4 erinevas kohas (Vene Draamateater, Tallinna Toomklubi, Iloni Imedemaa ja Rakvere Teater). Ja osalesin ka ühel ühisnäitus "Ristipidi lood"

* 4 lasteraamatu illustratsioonid

* 2 töövihiku illustratsioonid

* 13 pilti Lucky Laikale

* 2 pilti "Tähekesele"

Kahe lasteraamatu ja ühe õpiku illustreerimine on mul veel pooleli.

Kokku joonistasin selle aasta jooksul 122 pilti. Arvestan siia hulka ka väiksed, taustata pildid (näiteks üks tegelane või asi). Kuid üldiselt tunnen, et nii palju pole ma varem joonistanud. Eks näis, millised numbrid ma uuel aastal kokku löön ; ) Loodetavasti veel suuremad. Kuid kindlasti ei tee ma selle arvu tõstmiseks piltide kvaliteedis endale järeleandmisi.

Aitäh kõigile autoritele ja tellijatele, kellega koostöös need raamatud ja töövihikud ilmusid!

Lisa kommentaar

Suvi südames

26.12.2013

Üks mõnus postitus on juba pikka ega tegemist oodanud ja nüüd, pühade lõpus, on tore seda rahulikult teha. Nimelt toimus meil Tarieliga sellel suvel lahe fotosessioon. Meid pildistas andekas illustraator Elina Sildre. Pildistamise kohaks valisime Kase pargi, kus me tihti koeraga jalutame. See on ilus ja veidi metsik park. Kaskede all on sammaldunud kivirahnud ja suvel katab maad jänesekapsa vaip. Nii et igati sobilik paik kahe armunu pildistamiseks : ) Elina soov oligi teha romantilisi pilte mõnest paarist.

Võtsin kaasa kimbu raudrohtu, mis oli minu pruudikimbu lill ja millest ma nüüd igal suvel ikka väikse kimbu teen ; ) Neid lilli lisasin ka oma juuksekaunistusele.

Fotosessiooni teine osa toimus Kase pargi taga, ühe vana raudtee ääres. Ja sealse tööstusliku maastiku jaoks olid meil kaasas sportlikumad riided. Hüppeid sooritades (Elina suutis neid väga hästi tabada) oli naljakas see, et minu nägu oli alati naeratav ja lõdvestunud, kuid Tarielil vastupidi - pinges ; )

Tegime ka akrobaatilisi jõu- ja ilu numbreid!

Tarieli kogus energiat hapudest õuntest ; )

Siis veel veidi turnimist vana raudtee äärsetel postidel ...

... ja poseerimist telliskiviseina taustal ...

... ning suvepäike hakkaski loojuma. Oli ilus pildistamisõhtu. Veelkord suur aitäh, Elina!

Lisa kommentaar

Väike värviraamat

22.12.2013

Juba oktoobri alguses ilmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja minu koostöös väike värviraamat "Nämma köögivili". See on järg nuputamisvihikule "Minu köögiviljaaed", mis valmis selle aasta kevadel. Värviraamatu lehekülgedel kohtuvad lapsed juba tuttavate tegelaste - Porgandipreili Pille, Peedipoiss Peetri ja Kapsatädi Kadriga. 

Kogu asja juures oli tore see, et värviraamat jõudis esmakordselt lasteni Saku Suurhallis toimunud "Laps ja Pere" messil. Projektijuht Martin Vilen tervitas messikülastajaid boksis, mille seinu katsid minu joonistatud pildid. Väga lahe oli näha oma joonistatud tegelasi minu enda suuruselt. See oli üks ilus, soe ja  värviküllane ning mis peamine, tervislikult toitumise boks. Lapsed said seal süüa värskeid ampse kapsast, kaalikast, porgandist, lillkapsast ja suvikõrvitsast, pikutada patjadel ja vaadata "Lotte" multikat ning muidugi värvida värviraamatu pilte : )

See boks tekitas tõesti värske köögivilja isu nagu ka pildilt näha : )

Värviraamatus leidub lisaks piltide värvimisele ka toredaid ülesandeid. Näiteks millised juuksed võiks joonistada Porgandipreili Pillele? ...

... või milline võiks olla su portree kujutledes, et sa oled kapsas ; ) ...

... või nuputada, milline toit valmib potis.

Piltide värvimise vahepeal sai jälle värsket kapsast krõmpsutada.

Lisa kommentaar

”Oh ilus hetk, oh viibi veel!”...

11.12.2013

... laenan mõttes Goethe sõnu. Teen seda ikka, kui näen mõnd ilusat või kordumatut asja. Tänasel päeval on selleks kuupäev 11.12.13. Ei saanud kuidagi jätta sellisel päeval postitust tegemata ; )

Foto: Elina Sildre

Lisa kommentaar
1 2 3 4 5 Järgmine » Leitud: 129 tulemit | Kuvab 1-30 tulemit