Blogi

Eelmine » 1 2 3 4 5 6 Järgmine » Leitud: 241 tulemit | Kuvab 31-60 tulemit
Atom RSS

Juba teist aastat ...

28.12.2017

... järjest valis Eesti Rahvusraamatukogu oma tarbekunsti jõulumüügi reklaamiks meie pildi. Seekord lendasid plakatile punakõhulised leevikesed, eelmisel aastal olid põhjapõdrad :)

Lahe on oma pilti linnaruumis näha, aitäh Kaisale foto eest! 

Lisa kommentaar

Mika esimesed jõulud ja jõuluehted

21.12.2017

Jõulud on üks meie lemmikaegu aastas - meil Tarieliga ei saa kunagi jõululauludest, jõulufilmidest, glögist ja piparkookidest küllalt. Ja veel see sära ja imeline rahulik-pidulik tunne, mis õhus hõljub. 

Selle aasta jõulud on meile veel topelterilised, sest need on Mika esimesed jõulud ja samas meil valmisid Lucky Laika esimesed jõuluehted. Tarielil tuli idee toota kärgapist kuuseehteid. Mulle see mõte meeldis ja nii me tootma asusumegi. Kuid ma ei kujutanud ettegi kui lahedad need tulevad! 

Tarieli tegi nii ilusad pildid ka ehetest!

Neil kuuseehetel on lisaks ilule mitu plussi - nad on kerged ning kassi- ja lapsekindlad, sest papp ei purune kukkudes ; )

Siin on vaid mõned kujundused - kokku tegime 15 erineva pildiga. 

Meie kuuseehted said nii popiks, et tuli tellida lisapartii! Ja Smart Kindlustus tellis endale firmakingituseks veel eraldi partii - öökulliga ehteid, sest nende logol on just kull :) 

Lisa kommentaar

Tequila

18.12.2017

Lõpuks-lõpuks lisandub ka kolmas koervõistluse võidukoer - Tequila - siia pildigaleriisse. Kuigi pilt on juba ammu valmis ja isegi meie Kahe aasta kalendri kaante vahele jõudnud. Perenaine kirjeldas Tequilat (nagu ka ta nimi ütleb) kui äkilist ja iseloomuga koerapreilit, seetõttu valisime talle Ameerika vanasõna - Pulmatort on kõige ohtlikum toit ...

... ja Tequila omanik ütles, et see olek on tema koera moodi küll. 

Inspiratsiooniks kasutasin 20ndate stiilis pulmapilte.

Lisa kommentaar

Eric

17.10.2017

Koeravõistluse teiseks võitjaks oli vahva corgipoiss Eric. Kui tema fotot nägime, siis ei saanud seda naeratamata vaadata :) Ja vanasõna valimine läks ka kuidagi loomulikult. Omanik kirjutas, et Ericule meeldib väga süüa. Seega - Tühi kõht on parim kokk - sobis ideaalselt.

Tarieli kahe koera ja ühe hot dogiga ;) 

Eric oma pildiga.

 

Lisa kommentaar

Lola ja Pepe

10.10.2017

Nüüd siis ka veidi piltitest, mis mul vahepeal valminud on. Meie kevadise koeravõistluse piltide joonistamine venis eriti pikaks, sest juuni lõpus sündis Mika. Lola ja Pepe pildiga alustasin tegelikult juba 30. mail, kuid valmis sai see mul alles 29. juuli : D Nii et kaks kuud võttis aega. Tunde kulus 33, kuid imselt just suurte pauside tõttu, mis tööpäevade vahele jäid. 

Koeravõitluse esimesed võitjad on prantsuse buldogid Lola ja Pepe, kes teevad kõike koos ja seetõttu valisime ka armastusega seotud Rootsi vanasõna - Elu ilma armastuseta on nagu aasta ilma suveta. Meie, põhjamaa inimesed, mõistame seda vanasõna eriti hästi : )

Sellised on Lola ja Pepe päriselus - ülilahedad numpsikud!

Pilt on minu jaoks eriline, sest see oli esimene, mis valmis koos Mikaga (ta magas vahel mu kõrval korvis või süles, kui seda joonistasin).

Käisime lõuendit ka õitsvate kibuvitsade taustal pildistamas. Seda pilti vaadates on mul nii suvine tunne. Selline tunne nagu aeg peatub sellel pehmel suvekuul ja ma loen lõputult Astrid Lindgreni raamatuid. Just suviti tekib mul soov lasteraamatuid lugeda. Nüüd Mikaga saab see tunne aastaringseks - juba nii ootan, et saaks talle kõiki neid lemmikraamatuid ette lugeda.

Lisan ka talvise pildi Lolast ja Pepest enda lõuendiga ...

... ja suvise pildi endast lõuendiga.

Lisa kommentaar

Katsikud

03.10.2017

Vahepeal on Mika juba 3-kuuseks saanud ning terve september (ja ilmselt ka oktoober), möödus meil katsikute tähe all. Mikat tuldi vaatama nii kaugelt kui lähedalt, käisid sugulased ja sõbrad. Nii tore tunne on, kui sinu last uudistatakse ja imetletakse. See annab nii palju energiat. 

Kõik on roosa ja pitsivahuline, ka šampus, milles Mika varbaid niisutada ; ) On tunne nagu käiksid head haldjad meie lapsele kõike paremat eluks kaasa soovimas. See on nii tähtis ja eriline tunne. Oleme õnnelikud ja tänulikud!

 

Lisa kommentaar

Esimest korda näitusel

19.08.2017

Täna oli ajalooline päev, sest käisime Mikaga esimest korda näitusel Maarjamäe lossi aidahoones vaatamas "Soome 100 asja"! Hea ja eriline tunne oli. Kui kassatädi juurde astusime, siis ma naljaviluks ütlesin: "Tere! Meil on siin kaks täiskasvanut ja üks beebi!"

Ja minu üllatuseks vastas kassatädi: "No aga siis on teil ju pere! Ja tuleb perepilet." Hakkasime kõik naerma ja me rääkisime ka sellest, et beebi esmakordne näitusekülastus. Tädi ütles, et siis on see küll pidulik sündmus. Oli tõesti. Ja esmakordselt elus ostsime perepileti. Kuigi me enne Mikat tundsime end ka Tarieliga kahekesi olles igati perena, siis nüüd lõpuks oleme seda ka teiste inimeste jaoks : )

Näitus oli muidu tore, kuigi väljapanek vb veidi igav ja tekste vähe eksponaatide juures (ise pidi raamatust juurde lugema). Kuid oli ka mõni põnev fakt. Näiteks kuidas said Fiskarsi käärid endale oranzi värvi - tootmisliinil olnud Fiskarsi mahlapressist oli vormi jäänud oranzi värvi. Nii et kogemata ; )

 

Olid ka mõned ammused lemmikud. Näiteks muumitroll ...

... ja Aalto tuntud vaasi puust vorm.

Maarjamäe lossi muuseumikompleks tehakse ilusti korda ja avatakse vist järgmisel aastal (ka sealne filmimuuseum). Hoov nägi juba väga kena välja, nii et siia on põhjust kindlasti tagasi tulla.

Õhtul kodus vaatasime "Meie lugu" Bruce Willise ja Michelle Pfeifferiga ning sõime pitsat. Täiuslik laupäev!

Lisa kommentaar

Mika

03.08.2017

Vaikselt hakkan oma igapäevasesse elu- ja töörütmi naasma. Nii tore on kõiki neid asju jälle nagu esmakordselt teha - joonistada, tooteid sorteerida, blogi kirjutada, filme vaadata. Umbes kolm nädalat oli rütm hoopis teistsugune ja me kohanesime uue elukorraldusega. 

Jaaniööl, 24. juunil, sündis Mika Lipartia - meie ilus ja üliarmas tütar. Kõik läks kenasti ja Mika on väga tubli laps - sööb ja magab hästi. Meie leiame end vahel lihtsalt teda imetlemas ning palju on olnud selliseid aja peatumise hetki. 

Sellel pildil on Mika ühe nädala vanune.



Nimi "Mika" oli meil juba enne ta sündi valitud. Mind inspireeris Kaido Kama poja nimi - Majjai, mis tähendab võro keeles kobrast. Kuid mulle tundus see indiaani nimena ning just seetõttu hakkasin netist põlisameeriklaste nimesid otsima. Leidsin igasuguseid imelikke ja naljakate tähendustega, kuid korraga märkasin Sioux hõimude nime "Mika" - intelligentne pesukaru või väike tark pesukaru. Naersime Tarieliga, kuid õhtul Trad.Attacki kontserdil olles rääksime ja tunnetasime ning kontserdi lõpus oli selge, et just "Mika" ongi kõige õigem nimi meie tütrekesele.

Tarieli tegi hiljem põhjaliku uurimistöö selle nime kohta ja leidis, et see on ka popp Jaapani tüdrukunimi (kusjuures mõlemas maailma paigas on nimi ise sündinud, pole millestki tuletatud). Jaapanis on nimel isegi kaks tähendust "Noor kuu" või "Ilus lõhn".

Mika on nüüd ühe kuu ja kahe nädala vanune. See kimonodega fotosessioon ongi tema esimesel minisünnipäeval tehtud, et tähistada ka tema nime päritolu.

 

Lisa kommentaar

Nurme ja Lucky Laika seebid ning huulepalsamid

04.05.2017

Selle aasta alguses saime kokku Nurme Looduskosmeetika juhataja Marit Tiitsiga ja arutasime kohvitassi juures, kas me võiks äkki koostööd teha.

Meil Tarieliga oli juba ammu mõte, et tahaks Lucky Laika Vanasõna piltidega seepe teha. Nii vahva oleks ju porgandiseep jänku pildiga karbis või tõrvaseep, mille karbil on siil. Kui siiani polnud see idee teostunud, siis sellest kohvikukohtumisest peale läks kõik väga kiiresti ja sujuvalt, mis on äris niiii tore ja hea tunne!

Maritile meie pildid meeldisid ning ta valis koos oma inimestega välja 8 pilti seebikarpide ja 3 pilti huulepalsamite jaoks. Ning litsentsi alusel valminud seebid ja huulepalsamid olid justkui võluväel juba aprilli alguses valmis : ) 

Iga karbi peal on lisaks tooteinfole kirjas ka vastava pildi kohta käiv vanasõna.

Oleme selle sujuva koostöö üle väga õnnelikud ning on ikka eriline tunne küll, kui pesed käsi omaenda seebiga :D

Käsitööseebid nendes erinevates karpides on küll kõik sama koostisega, kuid see-eest väga mõnusad ja hea lõhnaga. Need on naturaalse kollase tooniga porgandiseebid, mille sees rikkalikult A- ja E-vitamiini ning mis lõhnavad magusa tsitruse järgi. 

Huulepalsam on valmistatud avokaadovõi ja avokaadoõli baasil ning sellele annab lõhna ja huultele kerge õhetuse rohemünt. 

Lisa kommentaar

Jänesed

09.04.2017

See kevadine jänkupilt on inspireeritud mu tütreootusest. Tuli selline tunne, et tahaks joonistada midagi ema-tütre teemal ning ka kevad sobis ideaalselt sellesse valemisse. Vanasõnaks mu meelest väga-väga ilus Vene vanasõna - It is never winter in the land of hope, eesti keeles - Lootuste maal talve ei ole.

See pilt pidi olema eriline veel selle poolest, et on Lucky Laika Vanasõnade sarja 50nes pilt. Kuid kogemata lugesin valesti ja 50ndaks pildiks osutus hoopis kõrberebane (vt allpool) : )

Jänesed on juba 51. Kuid sellest pole hullu midagi. Lihtsalt kuna meie esimene pilt oli valge kaarte mängiv jänes, kes on meile nii palju õnne ja edu toonud, siis tahtsime, et kui uued jänesed tulevad, oleks see kuidagi pidulik.

Siin ka jänkudega pildi areng.

Ahjaa, jänkud on Euroopa jänesed : ) Neid leidub ka meie metsades.

Lisa kommentaar

Me ootame last

31.03.2017

"... Oled sa vaadanud, 
oled sa näinud,
millised silmad on tal?

Silmad nii mõtlikud,
silmad nii ootel ..."

See ammu loetud Maimu Linnamägi luuletus kumiseb viimasel ajal sageli mu mõttes, sest räägib last ootavast emast.

See ootus on eriline ja hoopis teistmoodi kui kõik teised ootused. Ja me oleme Tarieliga väga õnnelikud, veel rohkem kokku kasvanud selle aja jooksul kui see üldse on võimalik. 

Meie tütar peaks sündima juuli alguses ja ta on kogu meie suguvõsas esimene suvelaps, kes tuleb koos maasikate, karikakarde ja pääsukestega. Nii minu kui Tarieli kõik sugulased ja ka enamus meie sõpru on sündinud sügisel, talvel või varakevadel. Nii et lõpuks ometi saame tähistada üht erilist sünnipäeva suvel!

Nüüd olen ma juba mõni number suurem, sest see pilt on tehtud veebruari alguses, umbes 5ndal kuul, praegu on mul juba 6 kuu.

Kommentaarid (2)

Kõrberebane

09.03.2017

Juba ammu tahtsin joonistada kõrberebase portreed ja siin ta nüüd ongi!

Kõrberebane on mu meelest nii lahe loom, eriti ägedad on muidugi tema hiiglaslikud kõrvad : ) Seega otsisingi vanasõna, mis räägiks kõrvadest või kuulmisest. Ja leidsingi, ingliskeelse väga tabava vanasõna - Judges should have two ears, both alike, mis eesti keelde ümberpanduna võiks kõlada - Kohtunikul peavad olema võrdselt kuulvad kõrvad.

Lisa kommentaar

Lendorav

21.02.2017

Turteltuvide järel joonistasin pildi lendoravast, nii et on olnud üks igati lennukas aasta algus : ) Nagu teada, on lendorava levik Eestis ja Euroopas üldse kahanemas ning ta on võetud kaitse alla. Tegemist on väga-väga armsa loomakesega ning loodame, et ta siiski jääb meie metsi enda olemasoluga rikastama. Lendorava valisime järgmiseks vanasõna-loomaks osalt ka seetõttu, et Lucky Laika fb-lehel inimestelt küsides, kes võiks olla järgmine loom, nimetas keegi just teda.

Vanasõnaks valisime seda kartlikku loomakest iseloomustama Tai rahvatarkuse - Who is timid in the woods boasts at home, millest meie tõlkes sai ka eestikeelne vanasõna - Arglik metsas, julge kodus.

Alguses olid mul pildi värvid kuidagi tuhmimad ja siis tundusid ka lendorava mustad, tulnukalaadsed, silmad liiga domineerivad. Seetõttu valisingi vesti värviks sooja ja erksa punase nagu näha ülemisel pildil.

Seinale tegin veidi männiokkatapeeti ...

... ja 20ndate aastate kootud-vesti-inspiratsiooni sain siit.

Lisa kommentaar

Turteltuvid

15.02.2017

Enne Valentinipäeva sai mul valmis pilt turteltuvidega, täpsemalt on need kaelus-turteltuvid. See ilus lind (mulle meeldivad muidugi kõiki liiki tuvid) on valitud selle aasta linnuks. Miks need linnukesed mu südamele eriti armsad on, tuleb nende laulust. Nimelt ei turtelda nad (tavaliste turteltuvid häälitus on: "turr... turr... turr"), vaid laulavad hoopis omapäraste häälikutega: "guguu-guk... guguu-guk". Lapsepõlvest mäletan seda kummalist huikamist vanaema maja lähedal suurtest puudest. Pidasin seda öökulli või kodukaku huikamiseks. Kuid nüüd, tänu aasta linnu kohta lugemisele, sain teada, et lapsena laulsid mulle just need ilusad kaelus-turteltuvid! Nende häält saate kuulata siit.

Pildi vanasõnaks valisin - "Love sees roses without thorns", mille tõlkisime ise eesti keelde, kuna meil sellist vanasõna ei ole, kuigi mõte on küll tuntud - "Armastus näeb vaid roose, mitte okkaid".

Pilt valmis nii.

Ja ongi valmis.

Lisa kommentaar

Minu uus hele tuba

13.02.2017

Olen nüüd järjest siia oma joonistusi lisanud. Näitan vahelduseks ka oma uuenduskuuri läbinud tuba. Tarieli oli nii tubli ja värvis mu toa seinad heledaks - kaks valgeks ja kaks kreemikaks. Valgust töötamiseks on kohe rohkem, mis on väga mõnus! Kuigi mu tuba oli ka enne selles osas väga hea, sest mul on kaks akent. Minu alatine unistus, et toal oleks rohkem kui üks aken on meie korteris lausa mitmekordselt täitunud - elutoas on meil lausa kolm akent (üks keskel ja kaks külgedel) : )

Haiku on eriti rahul, et peale "kurnavaid" värvimispäevi, sai ta lõpuks oma tuppa tagasi kolida, sest tema meelest on see hoopis tema magamistuba.

Mina oma töölaua taga ...

... ja seinal "Tähekese" kalender, mille veebruari pildiks on minu pääsukesed.

Uut värvi toas ka uus hele kummut, millega Haiku ideaalselt kokku sobib.

Lisa kommentaar

Kukk

08.02.2017

Nüüd tulevad järjest selle aastanumbri sees valminud pildid. Kuna Hiina kalendri järgi algas just punase tulikuke aasta, siis joonistasin esimese pildina punases vestis kuke. Vanasõnaks vene rahvatarkus - Õnnelikul inimesel ka kukk muneb. 

See pilt on pühendatud Tarieli emale, kes on sündinud just kuke aastal.

Lisa kommentaar

Volk

05.02.2017

Siit tuleb viimane pilt eelmisest aastast, kategooria alt - muu.

Joonistasin selle sünnipäevakingiks sõbrale, kellel on mehelt saadud saksa juurtega nimi Volk (saksa k. - rahvas). Kuid kuna sõber ise on vene päritolu ning igati vapper kui hunt, siis tekkiski Tarielil idee, et võiks talle sellise pildi teha : )

Lisa kommentaar

Pildid Lucky Son of a Bitch`i sarjale ...

03.02.2017

... BFAM ehk Brother from another mother. See on sari, mis loob silla Lucky Laika ja Lucky Son of a Bitch`i vahele. Need tumedamad pildid meie Lucky Laika helgetest loomadest näitavad, et kõigil meil on oma pahelisem pool.

Gooti mops

Vampiirist rebane

Ennustav jänes

Leemur-piraat

Ja siin pildid enne ja pärast.

Lisa kommentaar

Must-valged postkaardid

02.02.2017

Jõuludeks joonistasin veel ka kolm postkaarti sarjale "Kõik on must-valge". Kaks neist pole küll talveteemalised, aga koos nad valmis said. Mulle meeldib värviliste piltide vahele neid graafilisi ja kirjadega mängivaid kaarte joonistada. See paneb mõtte ja käe hoopis teistmoodi tööle.

Maailma esimene jõulukuusk ehiti arvatavasti 1441 aastal Tallinnas.

 

Mis oleks üks laupäev ilma "Õnnekata" - lihtsalt üks suvaline päev ; )

Selle kaardi idee andis meile Hispaaniast pärit Erasmuse tudeng, Isabel Fernandez Felipe. Leidsime, et ta kirjutas väga ilusa lause eesti keele ja vihma kohta. Aga lugege ise kui hästi see kõlab : )

Lisa kommentaar

Jääkarud

27.01.2017

Enne leopardi (millalgi oktoobris) joonistasin jääpangal hulpivate jääkarude pildi. Leidsin laheda islandlaste ja eskimode vanasõna - Sa ei saa teada enne, kes on sinu sõber, kui jää murdub. Ning kaks armsat jääkarupoega sobisid selle juurde hästi. Peas kannavad nad vahvaid inuiitide mütse.

Lisa kommentaar

Leopard

25.01.2017

Enne põhjapõtrade pilti joonistasin veel leopardi pildi. Tahtsime üle pika aja ka mõnda üksikut naissoost looma kujutada ning vanasõna "In every woman there is a queen" eeldas üht kuninglikku looma, nii valisimegi leopardi. Joonistasin ta oma lemmikkuninganna, kuninganna Elizabethi, järgi. Krooni kaunistavad Inglismaa (roos), Šotimaa (karuohakas) ja Iirimaa (ristikheinaleht) sümbolid. 

Leopard kannab ka kuninganna Elizabethi kroonimiskleidi järgi joonistatud rüüd.

Proovisin erinevaid variante.

Mõned inspiratsioonipildid ka.

Te lihtsalt vaadake seda kleiti ja neid tikandeid!

Kaunis kuninganna!

Lisa kommentaar

Põhjapõdrad

10.01.2017

Hakkan nüüd lõpuks ka vahepeal valminud pilte lisama. 

Jõuluaja vaieldamatu lemmikpilt, mis kõige rohkem austajaid kogus ja millega postkaardid said peaaegu läbimüüdud, oli põhjapõdrad : ) Joonistasin seda pilti tuli takus, sest veel paar päeva ja me poleks jõudnud seda enam trükki anda. Kuid ma sain selle täpselt valmis ning on nii hea meel, et need saami põhjapõdrad inimesteni jõudsid. Mu armas tädi Riina, kes teab jõuludest kõike ja kelle jõulukuusk on alati kõige kaunimalt ehitud, ütles, et see on ideaalne jõulupilt : )

Lahe, et selle pildi puhul läksid mitu asja nagu iseenesest paika. Olin juba ammu otsinud sobivaid loomi vanasõnale - "Coffee and love taste best when hot." Arutasime Tarieliga, et need peaks olema loomad, kes on kuidagi kohviga seotud. Tema pakkus tsiibetkass (kes "töötleb" kohviube), mina aga kaamleid. Kumbki ei tundunud päris õige. Äkki välgatas - joonistaks saamideks riietatud põhjapõdrad, sest Lapimaal on ju alati külm ning kuum kohv ja kuum armastus sobiksid sinna hästi.

Alles hiljem saamide kohta lugedes leidsin, et külmas keskkonnas sooja hoidmiseks joovad nad päeva jooksul tõesti palju kohvi. Nii et klappis ideaalselt.

Eriti kihvt oli see, et pilt sai ka Eesti Rahvusraamatukogu Tarbekunsti jõulumüügi reklaampildiks, nii et terve kesklinn oli meie põhjapõtru täis :)

Üks selfie ka oma pildiga ; ) 

Näitan ka kuidas põhjapõtrade pilt arenes.

Ja ongi valmis!

Lisa kommentaar

Üllatused-üllatused!

04.01.2017

Ahh, kuidas mulle meeldivad üllatused (muidugi head üllatused)! Ja eelmise aasta lõpus oli neid lausa mitu tükki : )

Esimene tore üllatus juhtus novembris. Osalesime Tarieliga Helsingis litsentsiüritusel Nordic Brand Licensing Market. Peale meie osalesid Eestist veel kaks firmat Pürg ja Stencilit. Teised litsenseerijad olid Soomest, Rootsist ja Taanist, agendid (litsentsiostjad) aga USAst, Jaapanist, Hong Kongist, Hispaaniast, Itaaliast ja Soomest.

Iga firma pidi end esitlema 10-minutilise pitch`ga ja selle ootus oli muidugi väga närvesööv, kuid etteruttavalt võin juba öelda, et Tarieli sai suurepäraselt hakkama. Aga lisaks sellele, saime kuulda ka suurte litsenseerijate nagu näit Muumide ja Angry Birds`i (Rovio) lugusid. Nad rääkisid vabas vormis oma eduloost ning tõusudest ja mõõnadest. See oli väga põnev! 

Suure muumitrollide austajana pakkus mulle eriti huvi just Muumide lugu. Lahe oli see, et Muumide litsentse müüb Tove Janssoni vennatütar Sophia Jansson koos oma abikaasaga. Nad on Muumide brändinga väga head tööd teinud, hoides ja austades Tove kunsti ning tema raamatute põhiväärtusi - perekond, sõprus, rahu, loodusearmastus jne.

Soome tuntumatest tegijatest osales samuti nagu meiegi, litsenstimüüjana, Mauri Kunnas. Tema illustreeritud raamatuid laenutasin juba lapsepõlves kooli raamatukogust : )

Tarieli esitles mõlemaid meie brände Lucky Laika ja Lucky Son of a Bitch. Tema pitch oli nii hea, et kolmel korral ajas publiku naerma : )

Ürituse päevad olid pikad ja pingelised, kuid korraldus oli väga hea ja lõõgastumiseks (kuigi ka seal sai tööjuttu ajada). Esimesel õhtul oli kõigile pidulik õhtusöök organiseeritud ühes Helsingi vanimas majas. Ruum oli väga kaunilt dekoreeritud, nii et tekkis kohe jõulutunne, kuigi oli alles novembri lõpp.

Ja vaadake neid lauakaunistusi!

Ja siis korraga tuligi see suur üllatus. Üritust juhtiv naine ütles, et nad korraldasid meile traditsioonilise Soome jõuluõhtu (kuigi enne pidulikku õhtusööki käiakse tavaliselt saunas, aga sauna pakuvad nad alles homme :)). Niisiis pidulik õhtusöök ja seejärel tuleb üks eriline külaline. Mina ei jõudnud veel midagi mõelda, kui Tarieli vaikselt ütles: "Jõuluvana!"

Mu süda kohe võpatas rõõmsalt. Ja täiesti uskumatu, ma muutusin taas nagu väikseks lapseks, kes seda imelist külalist kannatamatult ootama asub. Veel veidi läks aega ja järsku - seal ta oligi - JÕULUVANA!!! Korraldajad jagasid kingitusi laiali ning Jõuluvana tervitas kõiki külalisi (üle 100 inimese) isiklikult.

Ma olin nii rõõmus ja ärevil ja kõige kummalisem oli see, et ma selliseid tundeid üldse ette näha ei osanud. Olin kuidagi nii liigutatud, et korraga leidsin end pisaraid pühkimast. Rõõmupisaraid muidugi. Ja siis ta tuligi meie juurde. Ja mina lihtsalt hüppasin talle suure rõõmuga kaela. 

Mitte et ma oleks Jõuluvanaga kohtumisest kunagi väga unistanud või midagi, aga ju see oli mu südame salajane soov juba lapsest peale ning polnud vahet, millal see soov täitub. Rõõm oli ühtmoodi suur! 

Ja Jõuluvana oli täpselt selline nagu ta pidi olema - suur, soe, rahuolevalt muhelev ja naeris nii nagu ... noh, ülimuhedalt! Ju talle olid lapsed ja lapsemeelsed ka varem kaela langenud. Igal juhul ma olin nii õnnelik ja rahul. Ning terves meie laudkonnas toimus peale seda minu ülisiirast emotsiooni nagu mingi vabanemine. Kõik naersid ja naljatasid ja vaatasid mind kuidagi härdunult ; ) Tarieli rääkis neile, et ei tea jah, kuidas see Jõuluvana Oliviale nii mõjus, et viimati nuttis ta niiviisi meie pulmas. Jah, nii see tõesti oli - ka siis oli liigutus suur.

Kui Jõuluvana lahkus, siis rääkis õhtujuht edasi, et nüüd saadetakse Soome peredes traditsiooni kohaselt lapsed magama ning täiskasvanud asuvad magustoitu sööma ning kohvi ja konjakit mekkima. Seda kõike pakuti nüüd ka meile. Hiljem kuulsin temalt veel, et traditsiooni juurde käib ka hommikune riisipuder rosinatega, mille sisse on peidetud mandel ning kes selle leiab, selle soov läheb täide. 

Peale seda imelist õhtut jalutasime Tarieliga veel veidi jõuluehtes Helsingi kesklinnas ...

... ja kohtusime muumitrolliga ; ) Kuid läksime üsna pea hotelli, sest meie pitch oli järgmisel päeval ja Tarieli tahtis veel harjutada. Pealegi oli ilm üsna krõbekülm. 

Kaks töist päeva läksid kiiresti ja eks näis, kas ja kuidas saadud kontaktid ja tutvused vilja hakkavad kandma. Igal juhul oli see meile väga vajalik ja edasiviiv kogemus. Pluss Jõuluvana!!! 

Enne ärasõitu käisime veel Helsingi kesklinnas asuvas Vaikuse Kabelis. See oli eriline ja tõesti väga suurt vaikust ja rahu pakkuv elamus, kuigi olime seal vaid veidi aega. Arhitektuuriliselt ka väga lahe.

Ja siis ja siis - detsembri alguses üllatas mind Tarieli : )

Ta korraldas mulle üllatussünnipäeva!!! See oli niiiiiii lahe : D ja mulle täiesti ootamatu. Ta suutis seda täiesti salajas hoida. Ütles vaid, et laupäeva õhtul lähme kahekesi õhtusöögile ja tantsima. Minu sünnipäev on kõige kiiremal ajal aastast - jõulude eel - EKA ajal oli mul siis sess, nüüd oleme laatade ja poodide varustamisega väga hõivatud, nii et Tarieli poolt oli suur kangelastegu see pidu kõige selle vahele suruda. Aga ma olen talle nii tänulik, et ta seda tegi, sest see andis pingeliseks laadaperioodiks nii palju jõudu!

Sünnipäevahommikul sain Benjamin Lacobi illustreeritud Frida prosside komplekti Tarielilt kingiks. Need on niiiii ilusad!!!

Niisiis Kivi. Paber. Käärid. ootas meid Tarieliga. Uksel vaatasin, et näed kui tore, paar sõpra on ka siin söömas samal ajal - Krista ja Kaidi ... Ja siis järsku nägin, et kõik selle laua ümber istujad on minu sõbrad ... ja hakkavad mulle sünnipäevalaulu laulma. Ma olin nii rabatud ja võlutud, et ei osanud kohe alguses midagi teha, lihtsalt läksin ja kallistasin Tarielilt. 

Nu see suur liigutus kestis mul terve õhtu jooksul, nii et olin kogu aeg kuidagi heldinud ja tänulik. On hoopis teistmoodi tunne tulla enda auks korraldatud peole, mida sa ise korraldanud pole. 

Ma nii olin igatsenud oma sõpru näha, kallistada ja nendega juttu puhuda. Et nad mind ümbritseksid korraga. Ja siin nad nüüd olidki, kuigi mitmed olid kahjuks kas töö või haiguse tõttu tulemata jäänud. Ah, nad on mul armsad ja head! 

Seltskond oli meil mõnus ja ...

... toit väga maitsev ning ilusti serveeritud.

Ja pärast läks tantsuks ka : D Oli tõeline jõulueelne disko!

Eriti armas oli, et Liine tuli spetsiaalselt Tartust kohale selleks peoks! Nii tubli : )

Aitäh Sulle, kallikene!

Lisa kommentaar

Aasta täis õnne!

01.01.2017

Aasta 2016 oli tõesti õnnelik aasta - nii mu isiklikus elus, kui ka tööalaselt. Muidugi oli pingelisi hetki ja sellest ka magamata öid, kuid meeskonnatöö ja lõõgastavad puhkehetked aitasid nendest üle. Oskasime sel aastal ka aega maha võtta - käisime näiteks kõige kiiremal ajal spas, kinos või kontserdil ning paaripäevasel puhkusel, mis kõik mõjus väga turgutavalt. Lahe on ka see, et mitmeid asju tegin sel aastal esmakordselt. Nii et hea ja rõõmus meel on korraks tagasi vaadata, enne kui sukeldume uue ja huvitava 2017nda aasta tegemistesse. 

- Veebruar. Ilmus "Tähekese" kaanel minu joonistatud pilt pääsukestega. 

- Märts. Eesti Lastekirjanduskeskuse kevadnäitus koos Eesti parimate illustraatoritega.

- Märts. Andsin intervjuu Kuku raadio saatele "Naised ei jäta".

- Mai. Käisime Tarieliga tööreisil Riias tutvumas sealse disaini- ja poodidega.

- Juuli. Tähistasime Tarieliga oma kohtumise ja pulmapäeva - 11 aastat armastust.

- Juuli. Esitlesime brändi Lucky Son of a Bitch`i esimest sarja "Dia de Muertos".

- Juuli. Käisime paaripäevasel puhkusel Vormsi saarel :)

- September. Osalesin esmakordselt kunstioksjonil (Tartu Kunstikooli oksjon).

- November. Osalesime Tarieliga Helsingis Nordic Brand Licensing Marketil.

- Detsember. Esinesin esmakordselt otse-eetris ETV saates Terevisoon.

Lisaks sellele müüsime oma Tartu korteri ja ostsime selle asemel Tarieli emale Tallinnasse korteri. Ja muidugi oli veel palju väiksemaid asju, mis toimusid, aga nuuh, kõike ei jõua ja peagi ju kirja panema : )

Selle aastakokkuvõtte juurde sobib ka oma tehtud tööd ja töötunnid kirja panna nagu ma viimastel aastatel teinud olen. See on juba kolmas aasta, mil olen end täielikult Lucky Laika ja Lucky Son of a Bitch`i tegemistele pühendanud. 

2 näitust - Lucky Laika "Vanasõnad" 1. ja 2. osa mõlemad Miiamilla Kadrioru muuseumis

1 ühisnäitus - Eesti Lastekirjanduskeskuse kevadnäitus

2 pilti kategoorias "Muu"

21 pilti Lucky Laika erinevatele sarjadele

8 pilti Lucky Son of a Bitch erinevatele sarjadele

2016 aastal joonistasin ma kokku umbes 550 tundi (panen kõik oma töötunnid kirja, sellepärast on arvutust lihtne teha). Tuleb välja, et pilte oli küll veidi vähem kui eelmisel aastal, kuid joonistustunde rohkem. 2015 joonistasin 490 tundi ; )

Lisa kommentaar

Õnnelik koer Topsi

27.10.2016

Lisaks taksikoer Kallele valisime koerakonkursil välja ka armsa ja ülirõõmsa näoga Topsi. Kuigi meile väga meeldivad erinevad tõukoerad, siis tahame me alati valida ka ühe segaverelise kutsa, sest nad on nii lahedad! Topsi fotosid vaadates tekkis tunne, et teda peaks kuidagi eriti rõõmsana kujutama, nii valisimegi teda iseloomustamaks vanasõna - Parem olla õnnelik, kui olla kuningas.

No te vaadake seda näoilmet :) 

Koos Topsiga osales fotovõistlusel ka tema sõber Sebastian. Mõlemad kutsad on umbes poolteist aastat vanad ning kannavad must-valgeid kasukaid, kuid suuruse vahe on neil muidugi hämmastav. Pererahva sõnul moodustavad nad hea majavalvurite meeskonna: Sebastian on suur ja Topsi haugub kõvasti!

Aitäh koeraomanik Kätlinile ja Topsile ning Sebastianile ka suur pai!

Lisa kommentaar

Meisterdetektiiv taksikoer Kalle

16.10.2016

Kuna koerafotode võistlusele laekus nii palju lahedaid pilte, siis ei suutnud me taas piirduda vaid peavõitja valimisega, vaid valisime võitjateks veel kaks koera. Üks nendest oli lahe taksikoer Kalle. Kalle omaniku Merily sõnul on Kalle legendaarne tegelane, kelle sünnipäevale tuleb terve suguvõsa kokku ja nooremad loomad on tema järgi oma nime saanud. Tegemist on juba soliidses eas härrasmehega, Kalle saab peagi 11-aastaseks, seetõttu on tal ka kena hall habe. Iseloomu jagub Kallel kuhjaga, nimelt olevat ta päris suur mossitaja, kes näiteks trakside selga panemise tõttu võib olla 10 minutit morn selle ülekohtu pärast.

Kui ma Kalle pilti nägin, siis tuli mulle silme ette vanaaegses detektiivivormis koer, seda ideed toetas muidugi ka Kalle nimi. Vanasõnaks - Kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega.

Merily kirjutas oma koerast üldse väga sisukalt ja hästi, nii et see aitas joonistamisel palju kaasa. Näiteks ütlest ta, et kui takse võrreldakse viineritega, siis Kalle meenutab rohkem sardelli :D Muidugi olid suureks abiks ka lahedad fotod.

Ja siin on Kalle juba koos pildiga endast. Tänud Merily`le ja Kallele!

Lisa kommentaar

Iiri setter Fiona ja mustsõstramoosi toon

12.10.2016

Suvel korraldasime oma ajaloos juba teise koerafotode konkursi, peaauhinnaks pilt võitnud koerast lõuendil. Selle võistluse pani kindlalt kinni iiri setter Fiona!

Kui ma nägin fotot temast, siis ma tõesti kohe armusin nagu Tarieli ütles. Nuuh, igal juhul oli midagi tema silmades, mis mind köitis ja joonistama kutsus. Fiona omanik, Meeli Küttim, on andekas fotograaf ja kindlasti mängis rolli ka fotol loodud kaunis dekoor ja meeleolu. Kõik detailid olid paigas, ma ei suutnud loobuda isegi sellest sinisemustrilisest kuldrandiga tassist.

Vanasõnaks - Lugedes raamatuid kaob kurbus südamest. See on mulle südamelähedane rahvatarkus, sest ma väga-väga armastan lugeda :) 

Meeli inspireeris mind katsetama ka sarnaste värvide kooskõla, tumeroosa foon ja Fiona kleit, mis on peaaegu sama tooni. Muutsin selle vaid hommikukuueks ja tekitasin teisi faktuure, kuid üldine tonaalsus jäi samaks. Tekkis selline mõnus mustsõstramoosi tooni kooslus, särav ja soe.

Nüüd juba teame, et see pilt meeldib inimestele, võibolla just nende säravate ja soojade värvide pärast. Ja iga kord kui seda vaatan, meenub suvine moosikeetmine, kui sai riisuda seda kuuma ja lõhnavat moosivahtu. Mmmm ...

Meeli pildistas Fionat ka lõuendiga temast. No vaadake seda pilku!!!

Veelkord suur aitäh Meelile ja Fionale!

Lisa kommentaar

Tiigrid

09.10.2016

Siit tuleb, samuti suvel valminud, Vanasõnade sarja 40nes pilt. Mõtlesin, et selles peaks olema midagi erilist ja pidulikku, sellepärast valisin peategelasteks tiigrid ja vanasõnaks - Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. See oli mu armsa vanaema lemmik-vanasõna ja ma olen ka püüdnud seda tarkust meeles pidada. 

Tiigrid sobisid ka sellepärast hästi, et nende puhul on olemas nii hõbedane (valge), kui ka kuldne (tavaline Bengali tiiger). Valge tiiger on üks Bengali tiigri vorm, sellise valge tiigri sünniks peab olema mõlemal vanemal valget värvi geen, sest see on retsessiivne. Valge tiiger pole albiino, tal on sinised silmad ja kehal pruunid triibud. Selline tiiger on väga haruldane!

Inspiratsiooniks Eduard Wiiralt "Lamav tiiger", mis samuti meeldis mu vanaemale ka väga.

Lisa kommentaar

Merihobukesed

06.10.2016

Hakkan nüüd järjest lisama oma suvel joonistatud Vanasõnade sarja pilte, et hiljem oleks hea ülevaade ning pildid ilusti järjekorras. Viimati lisasin blogisse piisoni, mis valmis suve algul, seejärel tulidki kohe merihobukesed ehk hippocampused (lad. k).

Joonistasin need inspireerituna oma merihobukese prossist, mis lebas mu laual ja natuke sellepärast ka, et on Merekultuuriaasta. Üldse on merihobukesed ühed kummalisemad ja muinasjutulised loomad, välimuselt nagu tillukesed eelajaloolised lohed või malemängu ratsud. Lahe on ka see, et nende keha värv muutub vastavalt neid ümbritsevale taustale, sulades sellega ühte. Merihobukesed on monogaamsed ja nende eripäraks loomariigis on veel see, et rasedust kannab isane loom. Nad on küll väga viljakad loomad, kuid sellele vaatamata on nad väljasuremisohus liik, Punasesse raamatusse on kantud 38 merihobukese liiki.

Nende eriliste loomade vanasõnaks valisin - Merel on sada südant.

Kuna pildi peategelased on väga iseloomuliku kehaehitusega, ...

siis loobusin ma ruttu mõttest neile riideid selga joonistada ja keskendusin peakatetele. 30ndate aastate voolujooneline peakate sobis pruudiloori juurde väga hästi ja peigmehele valisin loomulikult kõvakübara.

Kommentaarid (5)

Meie kallis Haiku ...

02.10.2016

... sai täna 10-aastaseks! Ta sai palju kallistusi, sõi hakklihatorti ja oli sama armas nagu iga päev. Ainult meie siin Tarieliga nostalgitsesime ja mõtlesime aja kulgemisele. Kuid ikkagi on kummaline hoolitseda kutsa eest tema beebieas, kogeda tema teismelise- ja keskiga ning siis korraga tajuda, et ta on koera-aastates sinust juba vanem. Heeh, Haiku on maailma numpsikum, tüütum, lõbusam, närvilisem, mänguhimulisem, hellem ja toredaim neljajalgne sõber. Ja seda mitte ainult meile - tal on mitmeid sõpru inimeste maailmas, kellele ta armsaks on saanud ja kes on aidanud teda hoida ning kelle juures ta ikka külas käib: Onu Varpo, Tarieli ema ja Liine (kes koos Paulaga Haikule täna hommikul isegi sünnipäevalaulu laulis)! :) Aitäh teile, armsad abilised!

Omanimelises sarjas kirjeldab Derek väga hästi ühe koera olemust: "Dog is the most entusiastic animal in the world. If I ask him - Do you want to play? He says - Definitely, it`s my best thing!" Ja nii on ka Haikuga kui pakkuda talle jalutama minekut või mängimist. Ta on kohe üliõnnelik ja entusiastlik, isegi kui väljas kallab vihma või ulub tuul. Aitäh Sulle, armas sõber, Sind vaadates on meil iga päev tuju parem!

Lisa kommentaar
Eelmine » 1 2 3 4 5 6 Järgmine » Leitud: 241 tulemit | Kuvab 31-60 tulemit

Olivia Lipartia, info@offiart.com