Skip to content

Olivia blogi Posts

Kuupäev, millesarnane …

… tuleb taas alles 1000 aasta pärast. Just sellisel päeval on hea panna kirja midagi erilist. Esmakordselt Lucky Laika ajaloo jooksul, saime me Tarieliga ühelt fännilt aasta alguses imelise kingituse. Kasia elab Varssavis ja saatis meile ühe Poola illustraatori raamatu. Mulle eraldi oli raamatu vahel käsitsi kirjutatud kiri. See kõik liigutas meid niivõrd, et reaalsus kadus mõneks ajaks …

Kasia kirjutas mulle juba varem meilitsi, et mu piltides on midagi nii sooja nagu tsiteerin “vanaema, keda igatsed täiskasvanuna”. Mulle läks see eriti südamesse, sest just vanaemal on olnud minu elus eriline roll. Ja muidugi vastasin talle soojade tänusõnadega. Nüüd kirjutas Kasia aga, et minu piltides on Wes Andersoni filmide visuaalne tunnetus ja värvid. See on suur kompliment, sest imetlen Andersoni kaadrite puhtust ja täiuslikke kompositsioone. 

Kuid kõige rohkem avaldas mulle muljet siiski see, et mina lihtsalt joonistan, nii nagu tunnen ja kellelegi läheb see niivõrd korda, et ta võtab kätte ja kirjutab mulle käsitsi kirja. Väga-väga ilus algus 2020. aastale! Aitäh Sulle, kallis Kasia!

Leave a Comment

Inglise kokkerspanjel Luna

Viimane eelmisel aastal valminud pilt oli kokkerspanjel Lunast, ühest meie koerafoto võistluse võitjast. 

Tundub, et kõik Luna-nimelised on sellised armsad leebepilgulised koerad, eelmine, keda joonistasin, oli kolli Luna. Sel korral valisin Havai vanasõna – Love is worn like a wreath through the summer and the winters, eesti keeles – Kanna armastust kui pärga läbi suvede ja talvede.

Talve lävel seistes tuleb mul alati eriline igatsus sooja kliima ja värvide järele. Seega sain kõik siia pilti panna, lumehelbed, mis muutuvad lilleõiteks ja muidugi havai rõivastes Luna ise. Aloha!

Tervitused Lunale ja ta pererahvale!

Leave a Comment

Lumekakk

Eelmise aasta novembris joonistasin ühe väga lumise pildi, teadmata veel, millene soe talv meid ootab. Idee lumekakku joonistada sain palaval suvepäeval, kui üks klient soovis oma pojale just selle linnuga pilti. Kandsin seda lindu kaua mõttes. Silme ees oli tema lumivalge sulestik ja kuldkollased silmad.

Joonistama asudes mõlkus meeles hoopis teine vanasõna kui see, mis lõpuks pildi pealkirjaks sai. See on inglise vanasõna, mis pärineb 16. sajandi lastelaulust – The north wind does blow, and we shall have snow – Põhjatuul puhub ja peagi on lumi maas

Vanad laulusõnad:  

The north wind does (orig. doth) blow,

and we shall have snow,

and what will poor robin do then?

Poor thing.

Tegelikult oleksin pidanud lumekaku asemel kujutama punarinda. Kuid uurisin seda laulu hiljem, kui pilt juba peaagu valmis ning olin siis juba sellesse teksti nii kiindunud ja ka pilt sellega kokku sulanud, et nii jäigi.

Mingi lumeigatsus ja -lumm selles pildis on, sest jõulude ajal tekkis eri müügikohtades selle järele suur nõudlus. Inimesed aina küsisid seda ja tihti said pildid otsa. Üks väike poiss valis just selle pildi oma jõulukingiks, loobudes mänguasjast mida ta enne emalt-isalt palunud oli. Ta seisis võlutult pildi ees ja nii see tema omaks sai. Olen alati liigutatud, kui keegi näeb mu piltides midagi, mida ma võibolla ise nähagi ei oska. Tekivad uued seosed ja lood. Meil kõigil on ju oma ajalugu, mälestused ja mõtted …

Aga – Põhjatuul puhub ja peagi on lumi maas … Kuskil kindlasti on.

Leave a Comment

Nova Scotia Retriiver Chilli

Eelmisel aastal osales meie koerafoto võistlusel nii palju lahedaid kutsasid, et neid jätkub joonistada veel siiani (üks vahva tegelane on veel tulemas). Aga eelmise aasta lõpus joonistasin armsa koeratüdruku Nova Scotia Retriiver Chilli. Ta oli kutsikana lihtsalt nii armas, et valisin sel korral joonistamise aluseks just tema lapsepõlve pildid.

Vanasõnaks Let her sleep for when she wakes she will move mountains – Lase tal magada, sest ärgates liigutab ta mägesid. See vanasõnaks saanud lause pärineb Napoleonilt, kes ütles Hiina kohta: ” Let her sleep for when she wakes she will shake the world.” Kõlab päris päevakohaselt.

Sel korral tahtsin joonistada pildi juveelivärvides. Võtsin selleks isegi endale värvinäidised ette. Tavaliselt ma seda ei tee – värvid kujunevad pildi valmimise käigus. Ja oligi kohe teistmoodi ning keerulisem. Ehk et päris nii see kõik mul ei õnnestunud ja lõpuks lähtusin ikka tervikust ja lisasin pehmemat sinist.

Ja siis muidugi Chilli ise – kogu oma nummiduses 🙂 Lehvitused ja tänud talle ja tema pererahvale!

Leave a Comment

Mika esimene eluaasta

Joonistasin üles Mika arengu tema elu esimesel eluaastal, mil beebist saab väikelaps ja toimuvad tema füüsilises arengus kõige suuremad muutused. Iga kuu kohta üks pildike.

Nii lahe oli neid fotosid üle vaadata. Tahtsin anda edasi Mika aktiivsuse muutumist – lamamisest käputamiseni ja käputamisest püsti tõusmiseni. Kui kiiresti see esimene aasta läks ja nüüd kõnnid Sa juba oma kolmandat, meie kullakallike! 

Tihti vaatab Mika huviga ekraanil pilte, mida joonistan ja rõõmustab kui loomi vms ära tunneb. Paar päeva tagasi ütles ta Tarieli juurde teise tuppa joostes: “Minu emme, Olivia, joonistab väga ilusti!” No enam paremat komplimenti ei saa ma tahta!!! Aitäh, kallikene!

Leave a Comment

BFAM kolli

Meie sõsarbrändi Lucky Son of a Bitch BFAM`i sari täienes ka ühe pildi võrra. Joonistasin kolli Lunast langenud ingli. Kes siis veel kui mitte langenud ingel ei kanna peas mustadest roosidest verepisaratega okaspärga …

Meeldetuletuseks – Vanasõnade sarja leebe kolli Luna oli selline.

Leave a Comment

2019 – aasta kui film

Olen ikka mõelnud, et tahan elada nagu filmis, kus kõik sündmused, tunded ja värvid on suuremad ja puhtamad kui tavaelus. Kuid ikka soovin, et need oleksid rõõmsad, edasiviivad, võibolla vahel mugavusstsoonist väljatoovad, aga mitte kunagi traagilised. Kahjuks muutis üks suur kaotus minu ja meie kuldse filmilindi osaliselt must-valgeks … Siit maailmast lahkus varakevadel meie lähedane sõber. Kui suur tühjus ja valguse kadu see on, tundub siiani hoomamatu … Kui tihti ta ikka ja jälle mõttesse-südamesse-unenägudesse ilmub ning tema puudumine toob alati nagu uue ahastuse endaga. Kuid ma ei hakka seda võrdlemagi ängiga, mida tunnevad tema lähedased. Minu suur ja sügav kaastunne neile!

Selle kõige keskel olles, olen hakanud järjest rohkem väärtustama rutiini, muutumatust ja argipäeva stabiilsust. Kahjuks ei suuda me ise kogu oma elu kontrollida. Igaüks on oma õnne sepp ja ei ole ka … 

Justkui paralleelselt selle must-valge filmiga, jooksis ka meie tavapärane elu. Rahulik ja armas – Mika kasvamise ja meie perefirma töö rütmis. Siin läks kõik sel aastal üsna sujuvalt.

– Veebruar Ilmus ajakirjas “Pere ja Kodu” lugu meist ja meie tööst kodukontoris. 

– Aprill Hakkasime rohkem suhtlema armsate naabrite Mihkli ja Anahiga. Meist said sõbrad.

– Aprill Lahkus meie kallis ja väga-väga lähedane sõber. Kõik meie ümber muutus vaikseks.

– Juuni Osalesime Tarieliga Christopher Nolani “Tenet” filmvõttel massistseenides, mina Linnahallis ja Tarieli Maarjamäel. See oli eriline elamus – kõige põnevam sellel aastal kindlasti! Meile, suurtele filmi- ja eriti Hollywoodi fännidele, oli see nagu õnnistus, mis tuli meile otse koju kätte. Ja veel Nolan`i film. Ta on üliandekas ning peaaegu kõik tema filmid on mu lemmikute seas, “Inception” ja “Interstellar” kindlasti. Kui professionaalselt töötas Hollywoodi võttegrupp ja kui lahedad olid need hetked, mil hüüti “Action!” ning IMAX-kaamerad hakkasid nii lähedal surisema. Ma olen niiii tänulik ja õnnelik, et sain neil võtetel osaldeda. Ja ei jõua “Tenet`i” esilinastumist ära oodata!

– Juuni Tähistasime Mika 2. sünnipäeva õues koos sugulaste, pääsukeste ja maasikatordiga.

– Juuli Ilmus minu kaanepildiga “Täheke”, Mika jaoks esimene oma “Täheke”.

– Juuli Käisime laulupeol. Mika-Helgi-Varpo jaoks oli see esmakordne sündmus. 

– Juuli Tähistasime Tarieliga 14. pulma-aastapäeva. Ta kinkis mulle mu esimese digilaua emaplaadist tehtud ehted. Supermees on mul!

– August Road-trip Tartu-Cesis-Valmiera-Võru-Soelaane. Lätis ka Varpo meiega. Mõnus trip.

– September Mika käis esmakordselt Mesikäpa lastejooksul. Meie Tarieliga jooksime sel aastal rohkem kui kunagi varem. Alustasime mais ja septembriks oli meie jooksuring juba 12 km. Tarieli jooksis lausa 15 km välja, mina lõpetasin külmemate ilmade saabudes. 

– September Berliinis, koos Helgiga. Väga tore reis oli ja nii soojad ilmad. 

– SeptemberMikal toimusid Lumo reklaamvõtted.

 Oktoober Mika hakkas käima lasteaias.

 Oktoober Mikal toimus filmi “O2” fotoshoot.

Kõik need asjad juhtusid esmakordselt …

 Veebruar ja mai … toimusid Lucky Laika geiša-pika pildiga Fazer Geiša kampaaniad valentini- ja emadepäeval.

 Mai … Lucky Laika inglise-eesti sõnapaaridega postkaart muutus viraliks. Seda jagati 86 korda ja nägi 17 000 inimest.

– Juuni … osalesime Tarieliga Hollywoodi filmis.

– Juuli … vaatasime Tarieliga (kes varem seda näinud) esmakordselt sarja “Twin Peaks”. Vaatasin sel aastal ka teisi sarju, kuid just see jättis mulle sügavaima elamuse. Kummardus David Lynchile ja Angelo Bandalamentile ja muidugi kogu meeskonnale, sest harva juhtub, et ühele väga heale sarjale tehakse 25 aastat hiljem väga hea kui isegi mitte parem järg. Mu elu oleks vaesem kui ma poleks seda sarja näinud! 

– Juuli … müüsime litsentsi välismaale ja läbi aegade suurima litsentsi Eestis.

– Juuli … jooksime Tarieliga oma suvepalaval jooksuringil korraga Stroomi rannas vette ja jätkasime jooksu märjal liival, osaliselt laines. Ülimõnus ja väga värskendav! 

– August … käisime Tarieliga drag qeenide showl. Samal päeval tegin ka esmakordselt Tarielile habemeikebaana, millega ta üritusel tähelepanu pälvis. 

– August … looduslik botox-süst ülahuulde. Kogesin selle ilu ja valu. Kumbagi poleks soovinud, kuid kogemus ikkagi. Mina sain herilastel kokku neli, Tarieli ühe sutsu.

– September … saabus kõige rohkem kaalunud saadetis –  Lucky Laika uus toode, kuumaalused.

– November … Lucky Laikal on Poolas selline fänn, kes tänuks meie loomingu eest, saatis meile endale kingituse. Aitäh Sulle, Kasia! Ja Soomes selline, kes vaadates mu geiša samurai pilti, hakkas liigutusest ja emotsioonist nutma. Aitäh Sulle, Arita!

Nüüd veel joonistustunnid – neid kogunes 2019 aastal 382. Võrdluseks 2018 – 228,  2017 – 333, 2016 – 550 ja 2015 – 490 tundi. 

– Pilte Lucky Laikale 24 tk

– Pilte Lucky Son of a Bitchile 3 tk

– Pilte Mikale 2 tk

Kokku: 29 tk

Võrdlusekd, joonistasin 2018 – 21 pilti, 2017 – 16 pilti. 

Juhuu, lõpuks ometi ka aasta kokku võetud ja mis muud kui joonistama ja blogima. Kuid, mis kõige tähtsam – nautima oma elu, peret ja tööd! Ilusat kestvat aastat teile, armsad!

Leave a Comment

Meie väike Täht

Täna on jõululaupäev ja Mika sai täna täpselt kahe ja poole aastaseks. Ta on veel nii väike ja samas juba nii üllatavalt suur ja asjalik! Enne veel kui ta sai 2,5 aastaseks on ta juba mänginud oma elu esimesed rollid. Oleme Tarieliga nii uhked, et meie tütreke on jäädvustatud nii reklaami- kui ka filmilukku. 26. septembril (2019) toimus Soome kinnisvarafirma Lumo reklaamvõte. Eesti agentuur Nordic Face valis Mika väikse tüdruku Maija rolli 🙂 

Kuna oleme Tarieliga suured filmifännid (mina ka endine filmikunstnik), siis mõistagi on Mika võttele saamisel osa sellest, et kogu see kaameratagune maailm tõmbab meid endid. Teisalt tahame Mikale juba varalikult pakkuda huvitavaid elamusi ja seda, et ta õpiks uutes olukordades hakkama saama, et ta julgeks võõraste inimestega suhelda. Tundub, et iseloomult ongi Mika hea suhtleja ja ei häbene kedagi – läheb ja ütleb julgelt: “Tere! Mina olen Mika!” 

Selgus, et selle reklaami jaoks, on vaja Mika juukseid lühemaks lõigata. Kuna Mika mängis tüdrukut, keda näidatakse järk-järgult kasvamas, oli vaja et eri vanuses Maijadel oleks sarnane soeng.

Mul endal oli muidugi kahju nendest väljakasvanud õrnadest beebijuustest. Kuigi millalgi varem olin juba ise neid veidi kärpida tahtnud, sest juuksed olid kuidagi ebaühtlase pikkusega. Siis oli jälle Tarielil kahju hakanud. Nii et me polnudki selle hetkeni Mika juukseid puutunud, tukk välja arvatud. Ja tema kaunid kiharad voogasid üle terve selja.

Mika ise oli väga rahulik ja keskendunud nagu tõelisele filminäitlejale kohane. Kuna olime talle enne ka rääkinud, et juuksur lõikab ta juukseid, siis küllap ta oli selleks valmis. Õigemini tundus, et ta ei teinud sellest eriti välja. Igal juhul vaatas end huviga peeglist ja istus rahulikult ning üsna liikumatult. Niiii tubli tüdruk!!!

Soeng sai ilus! Seejärel tuli kostüümiproov. Kunstnik oli talle valmis pannud kollase sviitri ja roosa pihikseeliku, sukapüksid ja loomanägudega papud valis ta meie asjade hulgast. Kokkuvõttes andis ta Mika välimusele hinnangu: “She looks like candy!” 

Üldse oli kogu võttemeeskond Mikast võlutud. Kõik, kes teda nägid, naeratasid ning nummitasid teda. Mika käitus väga armsalt ja viisakalt. Oli rahulik ja tõsine ning nosis hea meelega krõbuskeid ja ka väikseid kummikomme (muidu anname Mikale vähe selliseid maiustusi). Toit on üks asi, mis Mika täiesti kohale naelutab. Muidugi jooksis ja mängis ta ka, aga vaid seal, kus lubasime.

Üldse olime me Tarieliga ise rohkem ärevil kui tema. Ei teadnud ju täpselt, kuidas ta võttel käitub. Aga väga tore, et Mika mänguema, Kaidi, tuli kohe Mikaga tutvust sobitama. Nii said nad enne võtet tuttavaks ja Mika istus hiljem kenasti Kaidi süles.

Mika puhkab võtte vaheajal … ühe silmapilgu 😉

Veel sätiti Mika rõivaid ja oldigi valmis filmima stseeni, kus väike Maija läheb ema-isaga arsti juurde.

Oeh, meie Tarieliga saime vaid eemal seista ja pealt vaadata ning loota, et Mika ei hakkaks nutma. Selleks olidki meil need kummikommid varutud. Aga me alahindasime oma tütart – ta oleks ka ilma maistusteta ilusti toime tulnud. Võõrastega käitus ta hoopis rahumeelsemalt kui kodus. Ta oli tõsine ja vaikne, justkui tajudes, et nüüd ongi see oluline hetk, milleks kõik need inimesed valmistusid. Kaidi ütles hiljem, et Mika süda hakkas kiiremini lööma küll, kui nad uksest sisse astusid.

Vaatasime monitorilt, mis “arstikabinetis” toimub. 

Tehti umbes 3 – 4 duublit. Ja oligi Mika töö tehtud. Muide, see oli ka tema elu esimene tasustatud töö (palga eest ostsime Mikale aktsiaid). Režissöör tuli meid eraldi tänama ja ütles: “Perfect! She has natural talent!”

Mika täiskasvanud Maijat mängiva Soome näitleja süles.

Meil endil tekkis selline pingelangus, et olime Tarieliga veidi eufoorilisedki 😀 Läksime selle eduka ja piduliku päeva tähistamiseks välja sööma. Seal jooksis Mika muidugi ringi ja tundis end väga vabalt.

Usun, et ta sai sealt hea emotsiooni, sest ta siiamaani räägib, kuidas ta oli filmivõttel ja tegi seal tööd 🙂

Läks mööda vaid paar nädalat, kui meile Nordic Face`st taas helistati ja pakuti Mikale uut rolli. Seekord juba filmis – “O2”. Võtsime ka selle töö vastu, sest see oli veel lihtsam. Vajati väikest tüdrukut perefotole. Ja muidugi võlus ka see põnev spioonifilm 😉

Nii et leidsimegi end 14. oktoobril Tallinna kesklinnas otse filmivõtete keskelt. Estonia Teatri taga filmiti üht tänavastseeni ja meid saadeti kostümeerija juurde. 

Mika tundmas ennast vabalt ja mugavalt tänapäevases outfitis …

… ja Mika tundmas end sama vabalt eelmise sajandi 20ndate outfitis 🙂

Sel korral toimus kostüümi kohendamine juba ilma krõbuskiteta. Mika seisis sirgelt ja rahulikult nagu mannekeenile kohane.

Selgus, et Mikal on selles filmis ka õde, päriselus nimega Tuuli. Koos oli neil lõbus pildistamist oodata.

Filmis kasutatavat perepilti veel avadada ei tohi, sest film pole valmis. Aga ongi põnevam! Ootame suure huviga esilinastust ja muidugi ka uusi rolle meie säravale Tähekesele! Suur-suur aitäh Nordic Face`le, kes Mikale selliseid kaamera-kogemusi pakkus! Väga sujuv ja hea koostöö 🙂

Leave a Comment

Kaisal ilmus raamat

Kirjutasin hiljuti rebasest sõdalasest. Pildist, mille pühendasin Kaisale. Nüüd kinkis Kaisa meile oma raamatu. Raamatu, mis koosneb metastaatilise rinnavähiga inimeste, nende lähedaste ja meditsiinitöötajate intervjuudest. Aitäh!

Raamatu pealkiri on “Me armastame elu!” Pihlakapilt sellepärast, et MTÜ Meeta sümbolikson just pihlamarjad ning mulle väga meedib Klaudia Tiitsmaa joonistatud Meeta logo, …

… mis ilutseb ka raamatu tagakaanel.

Lugesin seda raamatut ja alguses tundus väga raske. Kuid kokkuvõttes mõjus kogumik üllatavalt positiivselt ja lootusrikkalt. Ning Kaisa tõi teiste metastaatilise rinnavähiga inimeste ja nende perekondade ellu taaskord helgust ja selgust. Huvitavad olid intervjuud erinevatest vaatenurkadest, see andis ruumilse pildi.

Ja kõige põnevam veel kujuteldav intervjuu Liidia Koidulaga, kes samuti põdes metastaatilist rinnavähki, millest vist vähesed teavad. 

Nii et soovitan lugeda. Raamat kahjuks raamatupoodidesse ei jõua ning seda saab osta Meeta kodulehelt. Tulu läheb väga ilusaks heategevuslikuks eesmärgiks – korralda haigetele ning nende peredele unistuste päev.

Palju jõudu, jaksu ja sooje kallistusi supertublile Kaisale! 🙂

Leave a Comment

Siisu muerto stiilis …

… ehk kohe, kui hakkas lähenema Mehhiko püha Dia de Muertos, (Eestis tähistame Hingedepäeva), võtsin Siisu pildi taas ette. Nagu popimate piltidega ikka teen, joonistasin nüüd Siisu tumedama poole. See on pilt meie sõsarbrändi Lucky Son of a Bitch`i BFAM sarja jaoks. Inspiratsiooniks oli mulle Santa Muerte ehk Püha Surm, keda tihti kujutatakse pruudirüüs ja kes justkui otsib endale maa pealt kosilast.

Seekord katsin Siisu heleda pea tumeda pärjaga. Mustad lilled loovad hea kontrasti rõõmsavärvilise kimbuga pruudi käes. Õiteks kasutasin muidugi Mehhiko nn surnute lille cempazuchitl`i, meil tuntud kui peiulill (tageetes). Nimelt usutakse Mehhikos, et selle õie tugev lõhn aitab leida hingedel tee tagasi maa peale.

Leave a Comment